GALERII ⟩ Laulupeo tuli rändas Pärnumaal küladesse, kuhu pole veel kunagi jõudnud

Täna hommikul võttis Pärnumaa trummipõrina, loitsude ja lauluga vastu peagi algava laulu- ja tantsupeo tule.

Juuli esimesel nädalal algava XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo "Iseoma" tuli süttis 15. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi õuel. Selle läitsid laulu- ja tantsupeo üldjuhid. Tuletulemine kulgeb läbi kõigi Eesti maakondade, kuni jõuab pealinna 2. juulil. Pärnumaa hoida on laulu- ja tantsupeo tuli täna hommikust kuni homme hommikuni.

Tule loovutamine ühelt naabermaakonnalt teisele käis Kõpus Soomaa meierei esisel platsil trummipõrina, laulu, loitsu ja õnnistusega. Viljandimaa laulu- ja tantsupeo koordinaator Evelin Kundla ütles, et nemad loobuvad vägevast tulest kahjutundega, aga süda on täis liigutust. Pärnumaa esindajana tule vastu võtnud omavalitsuste liidu juht Lauri Luur lubas omakorda sütitada tulega igasse inimesesse suure hulga laulu- ja tantsupeo sädet. Lisaks kinnitas ta, et järgmine põlvkond saab olema sama südikas, tubli ja rahvakultuuri austav.

​Esimesse peatuspaika Pärnumaal, Kilingi-Nõmme kaskedega ehitud bussijaama, kus ootel juba pikk rivi tantsijaid-lauljaid ja pealtvaatajaid, saabus peotuli punase uunikumauto ja jalgratastel rahvarõivais tantsupoiste ja -meeste saatel. Peoriietes tantsumehed saatsid tuld kondimootoriga kaherattalistel linna algusest alates. Kohale jõudes tuli neil sadulast hüpata ja end tantsurivvi seada. Seejärel sai kohale tulnud publik osa etteastetest, mida Kilingi-Nõmmest suurele peole pääsenud koorid, võimlemis- ja tantsurühmad pealinnas ühes teistega etendavad.

Bussijaam oli korraldajate teatel tule  tervitamiseks sobiv koht, sest see on paik, mis ühendab inimesi ja seal luuakse ajutisi kogukondi – sinna sinna tullakse ja sealt minnakse. Samast kohast asuvad õige varsti pealinna teele kohalikud tantsu- ja laulupeolisedki.

Kontserti nautima tulnud rahva seaski leidus neid, kes suurel peol esinemine ees ootamas. Saarde kandist pärit, kuid Tallinnas elavat Annikat ühes tütre Lauraga ootab laulukaare all laulmine ees. Sama pere kolmas põlvkond ehk vanaema Eve, kes suurele kontserdile Tallinna minna ei plaani, tunnistas, et väike kodulinna kontsert tekitas temas päris peo tunde. Seda, et peotuju sisse tuli, möönis tütar Annikagi "Ütlesin tulele, et kohtume laulupeol," tähendas ta.

Pisikesele Ellile, kel vanust paar-kolm aastat, meeldisid enim tantsijad. Miks, ei osanud ta veel põhjendada. Vanaema Katrinile meeldis kogu pidu, ta kiitis, et väga ilus oli.

Kilingi-Nõmmest lähetati peotuli teele taas rahvarõivais jalgratturitest saadetuna.

Järgmises peatuspunktis Lähkma külamaja juures harjutasid mehed küla pillimeeste mängimise järgi regilaulu juba enne peotule kohale jõudmist. Seal oli ka nii, et kõik saabunud meeshinged kamandati külamaja trepile sedasama lugu laulma. Aga igaüks ei läinud ka. "Sa võid peksa mulle ka anda," vaidles üks vastu, "Mina ei taha ühtegi pilli." Ei aidanud ka keelitamine, et "sa ei pea laulma, mine ja ole ilus".

Kui ajakavast oli veel kümme minutit puudu, käis peaasjalikult ritta sättinud ja tuld ootavate naiste seast läbi kahin, et "tulevad" ja mõne aja järel väike pettumus, et "need pole nemad".

Laulupeo tuli siiski õige pea saabus – trummi löökide saatel. Vastu võttis selle Lähkma-Saunametsa külaseltsist Kadri-Aija Viik. Ta märkis, et seda pole kunagi varem juhtunud, et laulupeo tuli nende külla jõuab.

Surju kooli õpetaja ja kohaliku muusikaelu hing Ave Kartau tutvustas, et tuld tervitavad kohalikud kollektiivid: Surju naiskoor Kirekeel, rahvatantsurühm Surju Sõbratarid ja Lähkma küla pillimehed koos sõpradega. Kõik nimetatud kolm saavad sellest piirkonnast laulu- ja tantsupeole.

Kartau tunnistas, et temal avanes võimalus esimest korda peotuld nii lähedalt näha. Alates kooliajast on ta osalenud laulupidudel ja hiljem korduvalt pillipidudel, aga tuld nõnda vastu võtta pole temalgi varem võimalust olnud. "Seal (laulupeol, toim.) olen näinud kuidas see süüdatakse, aga niimoodi, et siit kohapealt läbi käiks, seda pole enne juhtunud," rääkis ta.

Ära saadeti tuli Lähkmalt tõrvikut käest-kätte andes ja regilauluna "Hakkame mehed minema" lauldes. Järgmise peatuspunkti Vaskräämani saatsid tuld kohalikud Surju küla mehed uunikum mootorratastel, millest kõige vanem IŽ-350 aastast 1948.

Vaskräämal, helilooja, koorijuhi ja organisti Mihkel Lüdigi sünnikohas tervitati laulupeo tuld võimsa tamme all tantsides ja lauldes. Olgu öeldud, et Tallinnas sütib suure peo tuli "Koidu" saatel, mille kirjutanud Mihkel Lüdig. Võimsa tamme istutas aga 1880. aastal Mihkel Lüdigi sünni puhul tema isa.

Samas kõrval elav Marina Rannamägi rääkis, et Lüdigi sünnikohta, kus väljas tema mälestuskivi, külastatakse ka kuulsa helilooja sünnipäeva puhul. Seega pole rahvasumm aia taga talle midagi uut.

Edasi liikus peotuli Seljametsa rahvamaja juurde ja sealt Sindi gümnaasiumini. Seejärel tervitati tuld kontserdiga Pärnus vast avatud Rääma silla juures. Pärast Pärnut olid tule peatuspunktid Audrus, Munalaiul ja Tõstamaal.

Pärast õhtust kontserti Varbla sadamas jääb laulu- ja tantsupeo tuli ööseks puhkama Varbla sadamahoonesse. Pühapäeva hommikul kell 9.30 antakse see Varbla sadamas Lääneranna segakoori laulu saatel üle saarlastele. Üle mere viib tule Kõiguste sadamasse ehk järgmisesse maakonda saarlaste purjekas, mida saadab Varbla merepäästjate kaater.