Põgenemine tegelikkusest, et tulla võimule

Pühapäevased Kreeka parlamendi- ja Prantsuse presidendivalimised on loonud olukorra, kus Kreeka on teovõimetu, Prantsusmaa teel revideerima oma kokkuhoiupoliitikat ja Saksamaa üha rohkem isoleeritud.

Eurokriis on jõudnud faasi, mis tähendab ebakindlust ja ebastabiilsust Euroopa majandusele. Kreeka parlamendivalimised näitasid sügavat rahulolematust praeguse majandusolukorra ja korrumpeerunud poliitikutega, kes rahva antud mandaadiga on ruineerinud riigi ja viinud selle pankroti äärele. Kuidas seda kriisi edasi lahendada, otsustavad järgmised valitud poliitikud.

Nõudmisi muuta Euroopa Liidu ja rahvusvahelise valuutafondiga kokku lepitud laenutingimusi on kõlanud nii Kreekas kui käsitletakse ilmselt Kreeka parlamendi vastses koosseisus.

Kreeka valimistel osales 36 erakonda ja vähemalt üheksa neist pääses parlamenti, millest valdav osa on praeguse kokkuhoiupoliitika vastu. Välja arvatud sotsiaaldemokraatlik PASOK ja konservatiivne Uus Demokraatia, mis olid kriisiplaani koostajad ja nüüd kaotasid parlamendis pea poole oma senistest kohtadest.

Kokkuhoiupoliitika on Kreeka üldsuse silmis ebaõiglane, alandav ega leevenda majanduskriisi.

Arvestades probleeme Kreeka valitsuse kokkuseadmisega, on erakorralised parlamendivalimised tõenäolised.

Prantsuse presidendivalimised võitnud Francois Hollande’il on ees rasked aastad. Hollande’i tegevuse alus saab olla majanduslik tegelikkus. Lähtudes tema lubadusest alandada pensioniiga taas 60 eluaastani ja luua kümneid tuhandeid töökohti õpetajatele, mis kõik tähendab riigi kulutuste suurendamist, pole Prantsusmaa majanduse tulevikuväljavaated kuigi roosilised.

Usaldust vast valitud presidendi suhtes ei suurenda lubadus tõsta ettevõtete ja suurte sissetulekutega inimeste makse.

ELi koostöö tulevik hakkabki juba muret tekitama ja Saksamaa ei saa praeguses olukorras jääda ükskõikseks.