Urmas Saard: Eesti lipu päeval laulab Pärnus Tõnis Mägi

Urmas Saard. Foto: Erakogu

Vastab Urmas Saard, Eesti lipu seltsi tegevjuht.

Läheneb Eesti lipu 128. aastapäev, mida Eesti lipu seltsi tegevjuhi Urmas Saardi kinnitust mööda tähistatakse Pärnus suurejoonelisemalt kui mujal Eestis.

Rääkige pisut lähemalt 4. juunil Pärnus toimuvast.

Traditsiooniliselt toimub 4. juuni õhtul Rüütli platsil pidulik lippudega rivistumine. Meeleolukaid lugusid mängib Pärnu Ülejõe gümnaasiumi puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel.

Sõna saavad riigikogu esimees Ene Ergma, maavanem Andres Metsoja, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Eesti lipu seltsi esimees Trivimi Velliste. Seejärel jõuab rongkäik orkestri mürtsudes ja lippude lehvides Vallikääru, kus esineb Tõnis Mägi. Kontsert on publikule tasuta ja annetust ei küsita.

Mägi kutsudes arvestasime paari olulise asjaga. Esiteks on ta samaväärselt vastuvõetav nii noortele, keskealistele kui eakamatele. Teiseks meeldib tema vaimne hoiak sinimustvalge suhtes.

Meenub Mägi suurepärane kõne Eesti lipu 125. aastapäevale pühendatud aktusel. Ta rääkis sinimustvalgest, mis eestlase olemisse kodeeritud olnud minevikust tänapäevani. See on triipkood.

Peamised rongkäigus osalejad on noored. Kui agaralt sündmusega kaasa tullakse?

Rongkäigus on keskealisi ja eakamaidki. Näiteks Toomas Kivimägi lubas tuua lippude alla endaga kaasa kuni veerandsada Pärnu linnavalitsuse töötajat.

Iga Rüütli platsile tulev koolinoor väärib eraldi kiitust, sest paraku langeb 4. juuni koolide lõpetamisega samale ajale. Nii pole sugugi lihtne end jagada kahe tähtsa sündmuse vahel. Teine lugu on 23. veebruariga, mida ei korralda küll Eesti lipu selts.

Pärnu Vene gümnaasiumi osalemine teeb alati südame väga soojaks. Selle kooli näitel võiks olla Eesti ühiskonda lõimumise teema hoopis kõrgema tasandi jutujätk.

Lipu selts on tänulik Sindi gümnaasiumile, mis valmistas 42 lipu jaoks spetsiaalsed vardapesad, mida nad laenavad väljaspool oma kooli sündmusi muudeks üritusteks. Tänu neile alustele saab Vallikääru paigaldatavale lavale asetada vähemalt 27 lippu. Nüüd on kool valmis meisterdama 50 lipuvarrast, kui selts kingib lipud. Need lipud kingime koolile veel enne 4. juunit.

Lipu austamist ja selle kasutamist ei saa selts ega keegi teine kellelegi kohustuslikuks teha. See äratundmine kasvab ikkagi õpilase või teda suunava õpetaja enese seest.

Teie väitel tähistatakse Pärnus Eesti lipu päeva suurejoonelisemalt kui mujal Eestis, sealhulgas Tallinnas.

Tallinnas Pika Hermanni juures on Eesti lipu selts tähistanud 4. juunit märksa kauem kui Pärnus ning lipupäeva on tähistatud teisteski paikades, kuid seda mitte lipuseltsi eestvedamisel. Pärnus tähistatava lipupäeva algatas 2007. aastal Tõnu Simson, kes hiljem astus meie seltsi liikmeks.

Seltsis on üle poolesaja liikme. Pärnus osalevad aktiivselt lipu sünnipäeva ettevalmistavates töödes Mari Suurväli, Agu Kungla ja Birjo Piiroja, kes küll ei kuulu meie seltsi, aga on heaks eeskujuks paljudele seltsi liikmetele.

Võrdväärselt lipuseltsiga ajavad Pärnus sama asja Eesti ühiskonnaõpetajate selts ja väärikate klubi. Kandelipud muretsesime 2008. aastal tänu riigieelarvest saadud toetusele ja neid on kasutatud muudelgi üritustel, mille korraldamises pole selts ise osalenud.

Tänavugi võimaldab riigi toetus meil kandelippe juurde muretseda ja teha liputeemalisi koolitusi. Priit Sutt ja Tõnu Simson koostasid liputeemalise voldiku, mille lähiajal loodame trükki toimetada.