Esimene paraad Pärnus toimus üle noatera

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
President Lennart Meri tervitas 1995. aastal Pärnu võidupüha paraadil osalenuid jahedal päeval taevast kallanud lausvihmas.
President Lennart Meri tervitas 1995. aastal Pärnu võidupüha paraadil osalenuid jahedal päeval taevast kallanud lausvihmas. Foto: Henn Soodla

Kui homme Pärnus korraldatav võidupüha paraad on viimaste aastate suurim, siis 1995. aasta suvel siin esimest korda toimunud tähtsündmus oli märksa tagasihoidlikum ja oleks peaaegu üldse ära jäänud.

Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik Jüri Trei oli aastail 1993–1999 välisministeeriumi protokolliliste ürituste korraldaja, kelle ülesannete hulka kuulus võidupüha ürituste organiseeriminegi.

Paraadiks otsiti sponsoreid

Trei mäletamist mööda tutvusid korraldajad arhiivifotodega, et viia end kurssi, kuidas toimusid paraadid ja võidutule süütamine ning teelesaatmine aastail 1936–1939.

“Probleeme tekkis meil ikka palju,” meenutas Trei. “Alustades kas või sellest, et tollal kanti võidutuli laiali mootorratastega, aga saime kiiresti aru, et taolisi rattaid pole meil kuskilt võtta. Seega tuli midagi muud välja mõelda.”

Kui praegu rahastatakse riiklikke suurüritusi riigieelarvest, siis toona saadi raha valitsuse reservfondist. Puudu jääv tuli koraldajal endal leida.

Aga et raha paraadiks eriti ei antud, oli puudus kõigest: nii toidust, bensiinist kui isegi tõrvikutest.

Et sündmus ära ei jääks, pidigi Trei tegutsema nagu mänedžer ja otsima võidupüha paraadile sponsoreid.

“Esimesel kahel paraadil oli meil olnud suur jama tõrvikutega,” rääkis Trei. “Alguses olid kasutusel Kaitseliidu takutõrvikud, aga need kippusid alatasa ära kustuma. 1995. aastal õnnestus hankida kodanikualgatuse korras gaasitõrvikuid, mis esimest korda olid kasutusel Pärnu paraadil ja mida tegelikult kasutatakse tänini. Igal aastal kannab meister vahetult enne paraadi presidendi tõrvikule paraadi toimumise linna nime.”

Lennart Meri viivitas otsusega

Nagu eelnevast veel vähe oleks, oli peakorraldaja Trei 1995. aastal lisaprobleemi ees, sest viimase hetkeni ei olnud teada, millises linnas võidupüha paraad tuleb.

“Mul tuli iga ürituse eelarve ette valmistada ja viia see valitsuse istungile kinnitamiseks,” selgitas Trei. “Aga kuidas sa koostad eelarve või kava, kui ei tea, mis linnas paraad toimub?”

Nii käinud Trei enda sõnade kohaselt päevade kaupa Kadrioru lossis president Lennart Meri jutul, et saada selgust, mis linnas paraad toimub.

Varasemate jutuajamiste käigus oli mainitud, et 1995. aasta võidupüha paraadi võiks korraldada kas Pärnus, Valgas, Narvas või Viljandis. “Aga president Meri ei jõudnud kuidagi ära otsustada,” meenutas Trei. “Hakkasin isegi pelgama, et nõunikud on talle mõne linna veel välja pakkunud ja otsustamine aina venib.”

Siis aga teatas tollane peaminister Mart Laar Treile, et kui paraadi rahataotlust kahe päeva pärast toimuvale valitsuse istungile ei tooda, jääb suursündmus ära.

“Mõtlesin õhtul kodus, kuidas sellest olukorrast välja tulla,” nentis Trei. “Tuli meelde koolipoiste nipp: enne ajalooeksamit valisid poisid hästi suure pintsaku ja õmblesid selle sisse kaks taskurätti, et põue kahele poole ära mahutada A4-lehed. Trükkisin õhtul kodus eraldi lehtedele kõigi nelja linna ürituste päevakava ja stsenaariumi.”

Hommikul kell kümme oli Trei Kadriorus tagasi. Aga et Meri armastas töötada varahommikuni ja siis mõne tunni puhata, tuli tal presidenti natuke aega oodata.

“Mingil hetkel president tuligi uksele ja vaatas üllatunult: “Oi, sina siin juba!” Ma palusin vabandust ja ütlesin, et härra president, meil on üks väga kiire asi: peame ära otsustama linna, kus toimuvad võidupüha üritused, sest kui ma seda homseks valitsuse istungile ei vii, raha ei tule ja paraadi ka ei toimu,” jutustas Trei.

“Presidendil oli kiire ja ta tahtis otsustamise taas järgmisele päevale edasi lükata, aga palusin tungivalt tal end ära kuulata.”

Trei vuristas siis ette neli sõelale jäänud linna ja palus presidendil otsustada. “Meri jäi hetkeks mõttesse ja ilmselt selleks, et minust lahti saada, ütles siis: “Valmista ette … Pärnu”,” mäletas Trei.

Et Treil olid dokumendid juba Meri suureks üllatuseks ette valmistatud, lasi ta need presidendil kohe viseerida ja Pärnus toimuski 1995. aastal esimest korda võidupüha paraad.

Kui homme seisab Pärnus paraadrivis kuni 1500 inimest ja näha on hulga lahinguvarustust, siis Kaitseliidu teavitusjaoskonna ülema major Tanel Rütmani andmeil oli 1995. aasta Pärnu paraad üsna tagasihoidlik.

Toona osales paraadil kuni 500 võitlejat Kalevi jalaväepataljonist, Pärnu jalaväekompaniist ja Kaitseliidu Pärnumaa malevast. Nendega koos marssisid mereväelased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Masinatest näidati rahvale BTRi jalaväe-soomustransportööre ja 106millimeetriseid tankitõrjekahureid. Sadamas ja reidil nägi sõjalaevu, kust õhtul toimus ilutulestik.

Mundrid andsid värvi

Paraadi üldjuht oli toonane Pärnu üksik-jalaväekompanii ülem leitnant Raivo Lumiste, kes nüüdseks on kolonelleitnandi auastmes ja juhib Kaitseliitu.

“Merevägi oli esimest korda väljas oma tuliuute mundritega, aga et ilm oli väga kehv ja sadas lausvihma, hakkasid need mundrid värvi andma ja meremehed muutusid kõik siniseks,” muigas Trei. “Eks kõik olnud arenemisjärgus. Kaitsejõudki panid alles oma standardeid paika. Raha ja aega oli tollal vähe ja kõike tuli kuidagi kombineerida.”

Homne võidupüha paraad algab Pärnu Endla teatri ees kell 11 ja seda kannab üle Eesti Televisioon.

Täna avatakse Endla Teatrikohvikus ja Küüni koridoris võidupüha ajalugu kajastav fotonäitus, millega saab tutvuda 29. juunini.

Märksõnad

Tagasi üles