Tuntust koguv rakendisport elavdab hobusekasvatust

Rakendispordivõistluste täpsusrajal on läbimiseks nummerdatud takistused, mille peal on pallid, mille mahaajamise eest antakse karistuspunkte. Foto: Erakogu

Rakendisport on hobusekasvatajatele uus võimalus tutvustada meie kohalike hobusetõugude sobivust spordiks, pärast Eesti ratsaspordiliidu korraldatud rakendispordi karikasarja etappi Pärnumaal Reius on liidripositsioonil Tori tõugu hobused.

Tänavune rakendispordi karikasari sai alguse Põlvamaal Vastse-Kuustes ja jätkus Kolgakülas Harjumaal, selle seni viimane etapp peeti Reius Pärnumaal. Ratsaliidu rakendispordi mänedžeri Marko Villemsoni sõnade järgi kutsuti karikasari ellu, et tutvustada selle spordiala kõige mitmekülgsemaid võimalusi. Seda nii sõitjate kui hobuste osas.

Sobib kõigile

„Rakendisport on universaalne spordiala,“ selgitas Villemson. „Ei oma tähtsust kehakaal ega vanus. Maailmas on tuntud ka näiteks ühe käe või jalaga sõitjad. Lühidalt – see on spordiala, mida saab harrastada igaüks.“

Villemson mainis tõsiasja, et karikasarja igal järgneval etapil osaleb üha enam võistlejaid, võistluste korraldaminegi on muutunud järjest oskuslikumaks „Võistluspäeva hommikul Pärnumaale saabudes tuli lihtsalt nentida, et kõik on võistluseks valmis,“ tähendas ta.

Eraldi peatus mänedžer Eesti hobusetõugude sobivusel rakendispordiks. Esimesel etapil olid kaks parimat Urmas Saks ja Kaspar Kald, mõlemad Tori hobusega, vastavalt Kelli ex Kris, aretaja Ats Kalju, ja Hamadeus, aretaja Hillar Kald. Kolgakülas oli parim Anu Pärisoo Eesti hobuste paarisrakendil Amadeus ja Allegro, aretajad Kalvar ja Aili Ige Saaremaalt. „See näitab kohalike hobusetõugude headust,“ tähendas ta.

Villemson täpsustas, et Harjumaal hingasid Eesti hobustele kuklasse Eve Haggi Tori tõugu hobusega Vairi, hobuse aretaja on Kaja Väärsi. Neid jälitas omakorda Signe Haggi samuti Tori tõugu hobusega Hiiri, aretaja Kõu Joandi.

Reiu külas toimunud võistlusel saavutas esimese koha Tori tõugu hobuse Kelly ex Kris rakendil Urmas Saks. Kolmandaks tuli rakend, mille mootoriks oli Tori tõugu hobune Farda, hobuse aretaja Urmo Hirvesaar ning kutsar Margit Lindre.

Poolakas kiidab Eesti hobusetõuge

Eraldi peatus Villemson Eesti kohalikel hobusetõugudel, tuues näiteid Poolast, Baltimaadest ja Skandinaavia riikidest. Ta viitas nimelt Eestit väisanud Poola hobusekasvatajate liidu asepresidendile Tadeusz Kodzile.

„Rakendispordis rahvusvahelist kohtunikukategooriat omav Kodz oli veendunud, et meie kõik kolm hobusetõugu – Eesti hobune, Tori hobune ja Eesti raskeveohobune – sobivad rakendispordiks,“ vahendas Villemson Kodzi arvamust.

Poolaka arvates on eriline perspektiiv Tori tõugu hobustel: „Majandusharu, mida hobusekasvatus kahtlemata on, elavdab kindlasti just Tori tõugu hobuste müüki rakendisportlastele Euroopas,“ rääkis Kodz koolitusel Tartumaal.

Rakendispordi üha kasvavat populaarsust mainis karikasarja kolmanda etapi Reius korraldanud Riina Rõa, kes spordiala tulise pooldajana proovib kodumaakonnas spordiala tutvustada. „Arvestades samal ajal suvepealinnas Pärnus toimunud üritusi ja suurepärast rannailma, oli sadakond pealtvaatajat tõesti hea tulemus, “ lausus Rõa.

Raplamaal Tori tõugu hobuseid kasvatav Eve Haggi kirjeldas põhjusi, miks tema rakendispordis aktiivselt kaasa lööb. „Esiteks ei luba mul tervis ratsutada, kuid mulle meeldib hobustega tööd teha. Rakendisport näitab kõige paremini, milline on hobuse töötahe,“ selgitas ta.

Haggi väitis, rakendispordis häid tulemusi saavutav hobune on põllutöödelgi hea. „Teda saab panna looreha vedama, iseloom on hea. Ta ei ehmu iga auto, raksatuse või paugu peale,“ teadis Haggi.

Haggi kinnitas, et rakendisport on üks võimalus elavdada hobusekasvatust kui majandusharu, sest head, julget ja veotahtega hobust soovivad paljud. Voore tallides Raplamaal Eesti tõugu hobuseid kasvatav Anu Pärisoo ütles, et spordialaga ajendab teda tegelema lapsepõlveunistus.

„Vankrisõidupisiku sain omal ajal Muhumaal Martin Kivisoo uhke Peterburist pärit kalessiga sõites,“ rääkis Pärisoo, kes sestpeale on unistanud just Eesti tõugu hobuste paarisrakendiga sõitmisest. „Nüüd viingi seda ellu – pakun pulmasõidu teenust uhke kalessiga ja katsetan hobuseid rakendivõistlustel,“ lisas ta.

Spordiala elavdab hobusekasvatust

Pärisoo oli veendunud, et rakendisport kui selline elavdab kindlasti Eesti hobuseturgu. „See on positiivne reklaam kohalikele hobustele, nad sobivad rakendisse suurepäraselt,“ sõnas ta, tuues esile just tõu mitmekülgsuse. „Sellise lisandväärtuse andmise kaudu on lootust tulevikus elavdada müüki piiri taha ja küsida oma kasvatatud hobuse eest õiglast hinda.“

Rakendisportlane viitas sellelegi, et spordialaga kaasnevad kulud. Vankrid ja hobuvarustus on kallid, siin võiks tema arvates loota paremale infovahetusele nii uue kui kasutatud varustuse soetusvõimaluste kohta.

Eesti hobusekasvatajate seltsi president Hillar Kald tervitas rakendispordi arengut Eestis ja tõdes, et spordiala raames leiab rakenduse palju hobuseid. „Meie hobused näitavad oma võimekust ja kindlasti on neid seeläbi parem müüa,“ rääkis Kald.

Seltsi president nimetas sedagi, et karikasari aitab piirkonniti tekitada huvi nii hobusekasvatuse kui spordiala vastu. „Igal osavõistlusel on uusi osalejaid, samal ajal elavdavad võistlused kohalikku külaelu,“ ütles ta.

Kald leiab, et spordiala areng viib hobusekasvatust kui majandusharu edasi. Näitavad ju meie kohalikud hobusetõud just sellel spordialal suurepäraseid tulemusi.