Rahvahääletus Rumeenia küsimust ei lahenda

Traian Basescu. Foto: PP

Pealiskaudsel pilgul võib mulje jääda, et Rumeenia rahvas tahtis tüütust presidendist lahti saada, aga klausel, mis nõuab hääleõiguslike kodanike enamuse osalemist, ei lase sel soovil täituda.

Väga võimalik, et just nõnda üritab sotsialistist peaminister Victor Ponta olukorda tõlgendada. President Traian Basescu pole populaarne, aga näe, lahti ei saa!

Kaadrivahetused

Tegelikkus on keerulisem, sest presidendi tagandamist nõudva rahvahääletuse reeglistik ja peaministri sammud on kirgi kütnud juuni lõpust saadik.

Presidendi ennetähtaegse tagandamise võimalus sisaldus Rumeenia konstitutsioonis algselt üsna raskesti läbiviidaval kujul. Konstitutsioon nõudis peale parlamendi sellekohase otsuse presidendi tagandamiseks veel kõigi registreeritud valijate enamuse jah-sõna. Ehk kui referendumil osaleks 50 protsenti hääletajatest pluss üks inimene, peaksid nad kõik presidendi tagandamist toetama, et tagandamisotsus teoks saaks.

26. juunil muutis peaminister Ponta kontrollitud parlament seadust nõnda, et presidendi tagandamiseks piisab kõigi rahvahääletusel osalenute lihthäälteenamusest. Seejärel leidis Rumeenia konstitutsioonikohus, et muudatus on küll legitiimne, kuid referendumil peab osalema enam kui 50 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. 6. juulil hääletas parlament presidendi tagandamise poolt, suunates vastava otsuse rahvahääletusele, mis toimus 29. juulil .

Peaminister Ponta sõjakäik president Basescu vastu ei piirdu katsega presidenti ennast tagandada. Lühikese aja jooksul vahetas Ponta endale truude inimeste vastu välja parlamendi kummagi koja esimehe ja ombudsmani. Ombudsman on Rumeenias ametimees, kelle ainupädevusse kuulub seaduste vaidlustamine konstitutsioonikohtus. Pääsenud pole ka konstitutsioonikohtu sõnakuulmatud liikmed. Neist kahe vastu on algatatud nn huvide konflikti menetlus.

Peale selle vahetati välja rahvustelevisiooni direktor ja rea muude oluliste institutsioonide juhid, sealhulgas ametimees, kes juhib diplomite sertifitseerimise nõukogu. Varemalt oli see nõukogu jõudnud järeldusele, et peaminister Ponta doktoritöö on plagiaat, kus 85 lehekülge 307st on ilma viitamata ümber kirjutatud teise inimese tööst.

On ütlematagi selge, et toimuva taustal kannatab Rumeenia maine, ohus on võimude lahususe põhimõte ja eriti kohtuvõimu sõltumatus.

Negatiivne tähelepanu

Üks lüli selle drastiliseks läinud võimuvõitluse kujunemisel võib olla endisele peaministrile Adrian Nastasele tänavu jaanuaris määratud kaheaastane vanglakaristus.

Nastaset süüdistatakse korruptsioonis. Nimelt kogunud ta peaministrina presidendivalimiste kampaaniaks 1,6 miljonit eurot, kuid see ”korjandus“ oli käinud riiklike struktuuride egiidi all. Nastase on olnud Rumeenia sotsiaaldemokraatide juht, nagu praegu on Ponta.

Ehkki president Basescu saab jätkata, ei lõpeta rahvahääletus Rumeenia probleemi. Sellega tuleb lähiajal tegelda nii Euroopa Liidul kui Euroopa Nõukogul. Rumeenia on Ungari järel teine endisse sotsialismileeri kuulunud Euroopa Liidu liikmesriik, mis pälvib negatiivset tähelepanu seoses poliitilise kultuuri ja demokraatia halva toimimisega.

Artikkel pärineb Andres Herkeli veebipäevikust www.herkel.net