Seitse välistudengit kuuest riigist

Umida Ganieva (vasakul) tahab saada laste südamekirurgiks ja Yunqi Liang (paremal) õpib Hongkongis teatrikunsti. Foto: Urmas Taul

Eelmisel nädalal külastas Pärnut seitse välisüliõpilast kuuest riigist, et tutvuda siinse looduse, kultuuri ja eelkõige turismiga.

Noored jõudsid Eestisse Tartu ülikooli Pärnu kolledži ja Läti Vidzeme rakenduskõrgkooli projekti raames, mille esimene nädal veedeti Valmieras ja teine Pärnus. Valmieras tutvustati noortele peamiselt loodust, kuid Pärnus oli rõhk spaa- ja heaoluturismil. Loengutega paralleelselt külastati Estonia Medical SPAd ja Kihnu saart. Punkti pani osalemine “Augustiunetuse” festivalil, millest programmijuht Kai Tomasbergi sõnutsi võis saada positiivse kultuurišoki.

Teemakohaste loengute ja praktiliste väljasõitude tulemusel teevad noored analüüsi, kus vaatlevad Pärnut maailmakaardil ja annavad soovitusi, kuidas turismi olukorda parandada.

Kunst, südamekirurg ja Eestisse armunud tšehh

Suveülikooli kursusel osales noori kuuest riigist: Aserbaidžaanist, Usbekistanist, Saksamaalt, Leedust, Hiinast ja Slovakkiast.

Hongkongis õppiv Yunqi Liang tähistas teel Hiinast Eestisse oma 23. sünnipäeva. Yunqi õpib teatrikunsti, on rahvusvahelistel kursustel osaledes käinud nii Austraalias kui Lääne-Aafrikas. Tema kirg on reisimine ja siiani on Yunqi väisanud üheksat riiki. Baltikum oli seni talle tume maa, millest ta lootis kursusel osalemisega rohkem teada saada.

Usbekistanist pärit Umida Ganieva õpib meditsiini ja lisatööna õpetab lastele keelt. Ka Umidale ei ole rahvusvahelised kursused võõrad, ta on mitmel korral külastanud Saksamaad ja olnud vahetusõpilane Venemaal. Talle pakub huvi loodus ja Baltikumi tuli ta oma siin varem käinud ema ja venna soovitusel. Umida unistab laste südamekirurgi ametist.

Peale Yunqi ja Umida on Pärnu kolledžis praktikal Josef Řikovský, kes Eestisse tuli teist aastat järjest. “Osalesin eelmisel aastal suveülikoolis ja armusin Eestisse ning kodumaale naastes otsustasin tagasi tulla,” rääkis Josef. Ta aitab kursust organiseerida ja suhtleb välisüliõpilastega. Josefi huvid on kunst ja Euroopa kultuurid ning ta on külastanud üle 20 riigi. Noortele on projektides osalemine tema sõnutsi kasulik keeleõppeks või silmaringi laiendamiseks.

Eesti puhul võluvad Josefit vaiksed ja lahked inimesed, kes vajadusel alati aitavad. “Eelmisel nädalal otsisin poest ühte toiduainet ning inimesed tulid ise minu juurde küsima, kas saab kuidagi aidata,” rääkis Josef.

Tallinna väisas noormees siis, kui see oli Euroopa kultuuripealinn. Ta ütles, et kõik oli hästi organiseeritud ja Eesti pealinn jättis meeldiva mulje. Sellest inspireerituna kutsus Josef Tallinna kogu oma pere ja järgmisel nädalal tulevad noormehe lähedased suvepealinnaga tutvuma.

Pärnu eripära – elutempo nagu tigudel

Eelmisel aastal Pärnut külastanud välisnoored tõid esile silmanähtavalt puhta elukeskkonna. Umida, Yunqi ja Josef arvavad samuti, et Pärnus on linnakeskkond puhas ja jäätmekorraldus hästi organiseeritud. Noorte meelest on aga siinne elutempo nende koduriikidega võrreldes märgatavalt aeglasem.

Yunqile on Pärnu jätnud paradiisi mulje, kus inimesed rahulikult elu naudivad ega jookse. Ta ütles, et Hongkongiga võrreldes tundub siin elu kui puhkus, tema kodumaal on näiteks nädalavahetuse ületunnid tööl igati tavaline nähtus.

Umida rõõmustas selle üle, et Eestis oskavad inimesed töö ja puhkuse tasakaalus hoida. Ta rääkis, et Usbekistanis töötatakse isegi siis, kui termomeeter näitab 50 kraadi sooja.

Eesti eripära seisneb väliskülaliste arvates omapärases arhitektuuris ja looduses. Yunqi nentis, et Eestile vastupidi on Hongkongile omased pilvelõhkujad. Josef imestas, et Pärnus leidub nii palju puumaju, aga Tšehhis need puuduvad ja hooned on valdavalt kas klaasist või betoonist.

Umida lisas, et Eestis ei kohta Usbekistanile tüüpilisi mägesid. Metsades rändamine oli talle midagi uut, Pärnus ujus neiu esimest korda meres.

Eesti inimeste kohta jagus noortel eriarvamusi. Yunqi arvates on eestlased tõepoolest nii külmad ja tõrjuvad, kui räägitakse. Näiteks kui Yunqi on tänaval kelleltki küsinud, kas ta teab, kus asub ülikool, järgneb kiire “ei” ja vastaja lahkub rutakalt.

Josef aga peab eestlastest väga lugu ega leia, et nad on kinnised.

Spaad ja vaatamisväärsused

Pärnu spaad on Umida hinnangul väga heal tasemel. Ta usub, et just sellepärast tulevad siia lõõgastuma naaberriikide elanikud. Pärnus on spaaturism professionaalne, mitte pelgalt meelelahutus. Yunqi on samuti üllatunud meie spaade teeninduse kõrgest tasemest.

Josef on spaade ja turismiga väga hästi kursis, sest tema koduriigis on üle 300 spaakeskuse. Ta pani tähele, et Eestis puhatakse spaades kogu perega. Seevastu Tšehhis leidub spaasid meeletult palju, kuid inimesed sinna puhkama ei lähe.

Josef arvas, et kui rohkem tähelepanu tuleks pöörata spaade reklaamile ja turundusele. Ta nentis, et nende asutuste kohta ei leia üldse infot, ainult siis, kui nimi on teada. Noormees pakkus välja rahvusvahelise lastehoiu või lasteaia idee, et vanemad saaksid oma võsukesed sinna jätta, sest päev otsa ju lastebasseinis sulistada ei viitsi. Veel arvas Josef, et parandada tuleks transpordiühendust Pärnu linna ja Pärnumaa vaatamisväärtuste vahel.

Pärnumaalt jääb noortele eredaimalt meelde Kihnu saar oma looduse, inimeste ja traditsioonidega. “Kihnul on Usbekistani kultuuriga palju ühist, näiteks pulmatraditsioonid, kus rõivad ja tseremoonia on sarnased minu kodumaa omadega,” tõdes Umida. Kihnus ei tundu inimesed Umida arvates hoolivat niipalju rahast, kui üksteisest ja kogukonnast. Pärnus tekkis Umidal mõte rajada Usbekistani spaakeskus, mida seal praegu ei ole. Ta avastas, et heaoluturismil ja meditsiinil on palju ühist.

Yunqi nautis nii Läti kui Eesti külastamist. Läti keel tundus talle huvitav, kuid keeruline. Eestist jäi enim meelde Kihnu, seda just oma tavade ja elustiili poolest.

Projekti tulemusega rahul

Kuna suveülikool hõlmas nii loodust, kultuuri kui turismi, kujunes see heaks õppetunniks korraldajatele. Kolm teemat olid liiga mahukad ja edaspidi keskendub Pärnu kolledž ainult spaa- ja heaoluturismile. Noored jäid projekti korraldusega üpris rahule. Umida kinnitusel oli majutus Pärnus väga hästi korraldatud.

Kai Tomasbergki ütles, et jäi kursusega rahule, kohati vedas alt vaid halb ilm. “Kui Kihnu saarel käisime, muutus ilm kohati ekstreemseks, isegi praamid ei sõitnud. Ühe päeva jooksul said osalejad näha Eesti kliima ja saarestiku eri pooli, usun, et tegelikult tuli see isegi kasuks,” rääkis Tomasberg.

Pärnu kolledž külalistest ei puhka, sest juba septembris alustavad järgmised välisüliõpilased siin oma magistriõpinguid.