Diana Aitai surma uurimine lõpetati

Lääne prefektuur lõpetas ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse Diana Aitai surma asjus, kui naine 26. jaanuaril 2011. aastal Pärnu jõe ääres linnale kuuluval maa-alal kaanega katmata kaevu kukkus ja hukkus.

22aastase üliõpilase Diana Aitai surma asjaolusid on uuritud kahel korral: 27. jaanuarist 2011. aastal sama aasta juulini ja sealt edasi, pärast ohvri vanemate Irina ja Peeter Aitai kaebust riigiprokurörile, 2011. aasta augustist käesoleva aasta 5. septembrini. Kokku 19 kuud.

Mullu augustis lõpetas Lääne prefektuur ringkonnaprokuratuuri loal Diana Aitai surmaga seotud õnnetuse uurimise seoses “kriminaalasja aluse puudumisega”.

Riigiprokuratuur tühistas mullusuvise kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja tegi menetlejaile ülesandeks selgitada, milline Pärnu linnavalitsuse struktuuriüksus oli kohustatud korraldama tragöödia põhjustanud tuletõrjeveevõtukaevu ümbrust, kuna hüljatud kaev asus linnale kuuluval maa-alal.

Ühtlasi nõudis riigiprokuratuur, et veel uuritaks, kas kellelegi on põhjust ette heita oma töökohustuste täitmatajätmist, mis võis esile kutsuda pöördumatu õnnetuse.

Samuti pidas riigiprokuratuur oluliseks otsida surma põhjustanud kaevu omanikku.

Täiendav uurimine ei tuvastanud ühtegi surmaga lõppenud õnnetuses vastutavat isikut, ettevõtet või asutust ega teinud kindlaks varem riigile ning hiljem Pärnu linnavalitsusele kuuluval rannapargialal hüljatud veevõtukaevu omanikku.

Surmakaevu ei taha keegi

Lisauurimise käigus on Lääne prefektuur üle kuulanud mitu isikut, sealjuures rea linnaametnikke, kes ühel või teisel viisil puutusid kokku kõnealuse maa munitsipaliseerimisega 2009. aastal ja ala heakorrastamisega. Samuti on ütlusi andnud linnale kuuluvate ja linna haldusalas tehnovõrkude järelevalve- ja hooldusametnikud ning lumetõrjet korraldavad linnavalitsuse töötajad.

Üle on kuulatud sanatooriumi Tervis juhttöötajad ja kaks metallivargustes kahtlustatud isikutki.

Uurimine lõpetati “kuriteo toime pannud isiku tuvastamatuse tõttu”.

“Diana Aitai surma puhul alustati menetlust (---) teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest,” kirjutatakse menetluse lõpetamise määruses. “(---) Taolise tagajärje omistamiseks linnaametnikule peaksime me tõsikindlalt teadma, et ametnik oleks pidanud vähemalt ette nägema, et nimetatud kohast varastatakse ära kaevukaas, ja seetõttu saaksime öelda, et tema kuritegeliku hooletuse tõttu sai seal hukkuda inimene. Taolist kohustust ei ole pandud ega saa panna linnaametnikele, et nad peaks iga kaevu juures vahti ja näeks seega ette halva tagajärje saabumist või siis ei kataks peale teate saamist kaevu kaanega, millist käitumist ei ole tuvastatud.”

Uurimise käigus võetud ütlusi lugedes võiks arvata, et inimese surma põhjustanud veevõtukaev ehitati 1980. aastate alguses, kui Tervise egiidi all kerkis lähedal asuv katlamaja linnavalitsuse kommunaalametile, kuid hiljem jäeti jõega ühenduses kaevud aktiivsest kasutusest välja.

“Kuna nii AS Sanatoorium Tervis, mis on kõnealuse tuletõrje veevõtukoha rajamisega seotud, kui Pärnu linnavalitsus, mille maal asub nimetatud tehnorajatis, on veendunud, et objekt ei kuulu neile ja ümberlükkamatut omandiõigust tõendavat dokumentatsiooni tuletõrjeveevõtukoha kohta ei ole (---), siis ei ole tuvastatud antud tehnorajatise omanik,” tunnistab menetluse lõpetamise määrus.

Kannatused kestavad

Õhtulehe veebiväljaande kommentaarist leitud vihje põhjal kuulasid uurijad üle kaks inimest, et uurida nende võimalikku seost veevõtukohalt kaane varastamisega. “Menetluse käigus ei ole tuvastatud, et viidatud isikud oleksid kaane varguse toime pannud,” resumeeris uurija.

Hukkunu vanemad ei nõustu, et lisauuriminegi ei selgitanud, kellele kuulub lapse tapnud kaev, ega tuvastanud, kelle või mis asutuse kohustus oli kaev kindlalt sulgeda pärast selle väljaarvamist päästeteenistuse regulaarselt kontrollitavate tuletõrjeveevõtukohtade nimekirjast.

Peeter ja Irina Aitai usaldasid toimetusele, et kaaluvad tõsiselt menetluse lõpetamise määruse teist korda edasikaebamist.