Laupäeval räägime demokraatiast

Laupäeval on sellel Papiniidu ristmikul asuval ekraanil lugeda kampaania „Meie hääled” raames laekunud tuumakamad ideed ja eeted, kuidas parendada elu Eestis. Foto: Ants Liigus

Eeloleval laupäeval, 15. septembril tähistatakse Avatud Eesti fondi eestvõtmisel taas demokraatiapäeva, kui aruteluteemadest on aukohal demokraatia kõigi oma väärtustega.

Päeva eel kogutakse Avatud Eesti fondi ja Eesti väitlusseltsi eestvõttel kampaania „Meie hääled” raames ideid ja eeteid, kuidas elu Eestis paremaks muuta.

Ettepanekuid saab 15. septembri hilisõhtuni salvestada demokraatiapäeva kodulehel http://meiehääled.eu või saata SMSi teel numbril 15977 kujul „DEM sõnum Nimi Maakond”.

Aadressil www.meiehääled.eu sisestatud sõnumid jõuavad 15. septembril samale veebilehele, ent samuti Eesti paljudes paikades 500 avalikule ekraanile.

Pärnus saab demokraatiapäevaks tulnud ettepanekuid, mis on laekunud laupäeval kella 15ks, näha ja lugeda 15. septembril Papiniidu ristmikul suurel ekraanil, samuti Kaubamajaka, Pärnu Keskuse ja XXX Maxima sise-ekraanil.

Huvitavamad, konstruktiivsemad ja uuenduslikumad ettepanekud on päeva korraldajad lubanud edastada riigikogule ja valitsusele.

Usk tuleb taastada

Kas see ühepäevane ettevõtmine võiks tõesti muuta inimeste halvustavat suhtumist meie poliitikutesse ja taastada rahva usu sellesse, et igaühe häälest tõepoolest midagi oleneb?

„Juba teie küsimus on ilmekas näide sellest, miks on vaja tähistada demokraatiapäeva. Inimesed ei usu enam, et nende hääl loeb ka muul ajal kui valimiskastide juures ja et neil on õigus ja kohustus riigi ja kodukoha otsustes kaasa rääkida,” ütles Avatud Eesti fondi meediajuht Mari Kodres.

Kodres kinnitas: „Just seda tahamegi kampaaniaga meelde tuletada: hääl on meil olemas iga päev ja kui meil on ettekujutus, kuidas saaks elu Eestis elamisväärsemaks muuta, on meil õigus seda valitud rahvaesindajatele otse öelda. See ongi kõige ehedam demokraatlik osalemine.”

Iga inimene on jõud

Kodres pani inimestele südamele, et ka siis, kui demokraatiapäev läbi saab, on igal Eesti elanikul jätkuvalt õigus ja võimalus kirjutada kohaliku volikogu liikmele või rahvasaadikule: e-kirjade ajastul ei ole selleks isegi postmarki vaja, pealegi on rahvaasemike meiliaadressid ja telefoninumbrid avalikud.

„Samuti on olemas riigi osalusportaal www.osale.ee, mille kaudu igaüks saab parasjagu töös seaduseelnõudes kaasa rääkida või anda ise ideid,” lisas Kodres.

Kui tundub, et ühe hääle jõud jääb nõrgaks, on kõigil võimalus koguda enda ümber mõttekaaslasi ja hakata koos ühist asja ajama, näiteks korraldada meeleavaldus (nagu tegid ACTA-vastased), alustada streiki (nagu tegid õpetajad) või asutada oma vabaühendus mõne olulise eesmärgi nimel (näiteks mõttekaaslaste internetisuhtlusest välja kasvanud MTÜ Kodaniku Hääl, mis võitleb lasteaedade olukorra parandamise eest Tallinnas ja mille nõudmisi on linnavõimul järjest raskem ignoreerida).

Demokraatiapäeva algatus tuli 2007. aasta lõpus ÜRO peaassambleelt. Ettepanekut tehes peeti silmas, et avatud ühiskonna olukord maailma eri paigus oleks vähemalt kordki aastas kõikide tähelepanu fookuses.

Eestis tähistatakse demokraatiapäeva Avatud Eesti fondi eestvõtmisel teist aastat.