Regionaalne kriisikomisjon kogunes Pärnusse

Lääne-Eesti regionaalse kriisikomisjoni istungil kujunesid arutlusteemadeks Pärnu tänavate korrashoid ja siinne autoliiklus.

Istungi peateema kõlaski “Elutähtis teenus: valla teede ja linnatänavate korrashoiu toimimine Pärnu näitel”.

Sellekohase lühikese ülevaate andis Pärnu tänavatel lume- ja libedustõrjet tegeva tee-ettevõtte AS TREV-2 projektijuht Andres Koger.

Sai selgeks, et reaalne kriisisituatsioon, mis võib Pärnus ette tulla, ongi seotud talvise lumesajuga. Arvestades, et linn ei asu seismilises piirkonnas, sõda pole tõenäoline ja üleujutuste puhul ei sõltu liiklemiskiirus teede seisust kuigivõrd.

Kriisiolukord on Kogeri esitatu põhjal juhul, kui peatänavatel on liiklus häiritud 12 tundi ja kõrvalteedel 24 tundi ehk kui teehooldusfirma ei saa hakkama teede lumest lahtilükkamise või libedustõrjega lepingus ette nähtud aja jooksul.

Samal ajal on AS TREV-2 Kogeri teatel sõlminud koostöölepingud kõigi kohalike teehooldusfirmadega ja varuks on masinapark nii Märjamaal kui Raplas, et vajadusel tuua linna suured abijõud lumetormist jagusaamiseks.

Kogeri andmetel on lumetõrje Pärnus kõige keerulisem Mai elurajoonis, eriti tugevate tuiskudega, ja libedustõrje Räämal, kus lähedal asuva raba niiskus ja rõskus teekatte kiiremini ja kestvamalt jäätavad kui mujal linnas.

Edasise arutelu käigus, millest võtsid osa Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juht Sulev Vare, Pärnumaa keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni juht Teet Sepp, Lääne regionaalse maanteeameti juht Enn Raadik, politsei ja päästeteenistuse esindajad, kokku kümmekond vastutavat inimest, selgus muu hulgas, et Pärnut läbivad riigiteed (näiteks Liivi tee) on lumetõrje hooldusastme poolest võrdsemad linna kõrvaltänavatega.

See tähendab, et neid võib lumest lahti lükata kauem kui linna hallatavaid peatänavaid, mida läbivad liinibussid.

Samuti on seoses linnabussiliikluse ümberkorraldusega Pärnus juurde tulnud tänavaid, kus varem bussid ei sõitnud, ja mõnel tänaval bussid enam ei sõida. Seega tuleb osa tänavaid hakata varasemast nobedamalt talihooldama ja teisi, mida bussid enam ei läbi, seevastu vähem, kuna langeb nende ametlik hooldusaste.

Räägiti sellestki, et torutööde ajal, mida juba mitu aastat on Pärnus seoses veevärgi ja Fortumi soojatorustike ehitusega tehtud väga palju, pole ikka veel asjad korras ajutiste, ümbersõitu suunavate liiklusmärkidega. Mõnel juhul pole neid küllaldaselt, teisal ei korjata neid üles, kui töö on pikemaks ajaks katkestatud või juba lõpetatud.

Märgiti, et Pärnu liikluskultuur on väga halb, võrreldes Põhja-Eesti linnadega. Seda ütles Vare, kellele ägedalt vaidles vastu Kivimägi. Kõlama jäi mõte, et Tallinnas ollakse harjunud liiklusmärkidega ebavõrdseks reguleeritud ristmikega, kus ühed sõidavad peateel, teised mitte, mistõttu põhjaeestlased pole parema käe reegliga liikluses harjunud.

Rõhutati, et suviti, kui pool Pärnus tiirutavatest autojuhtidest ei tunne hästi linna, langeb siinne liikluskultuurgi. Pärnakad seevastu sõidavad oma linnas korrektselt, seda on suvehooaja lõppedes liikluses tunda.

Järgmiste päevakorrapunktidena tutvustati kokkutulnuile keskkonnaametit ja selle ajalugu ning keskkonnainspektsiooni tegemisi.

Kokkusaamine lõppes komisjoni liikmete ühise lõunasöögiga jahtklubi restoranis.