/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2012/09/25/1338778t1he090.jpg)
Riigikogus olid esimesel lugemisel kalapüügiseaduse muudatused, mille peamine eesmärk on karmistada raskete kalapüügirikkumiste karistusi.
Kalapüügirikkumiste karistused karmistuvad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Krooniliste seaduserikkujate elu läheb kibedamaks, uus karistuspunktisüsteem muudab kutselistele kaluritele kehtivad karistused karmimaks, kuni kalalaevatunnistuse kehtetuks tunnistamiseni,” märkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Näiteks tähendab keelatud püügivahendiga püük nelja karistuspunkti, mis määratakse sellele kalalaevale, millega rikkumine toime pandi. Korraga on võimalik tunnistusele saada kuni 11 trahvipunkti, kui näiteks kala püütakse keeluajal ja jäetakse laeva pardale alamõõdulist kala.
Tunnistus peatatakse 18 punkti täitumisel kaheks kuuks, 36 punkti korral neljaks kuuks, 54 punkti täissaamisel kaheksaks kuuks ja 72 punkti puhul 12 kuuks ning viienda rikkumise ehk 90 punkti täitumise korral tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks ja seda kalalaeva kalapüügil enam kasutada ei saa. Punktid kustutatakse, kui kalalaevatunnistuse omanik ei pane kolme aasta jooksul toime ühtegi rasket rikkumist.
Kala päritolu tõendava dokumendi võltsimine ja sellise dokumendi või valeandmete esitamine loetakse edaspidi raskeks rikkumiseks.
Eelnõuga tehakse ka muudatus, mille kohaselt harrastuspüük ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügiõiguse eest mobiilimakset tasumata toob küll endiselt kaasa trahvi, kuid seda ei loeta enam kalapüüginõuete raskete rikkumiste hulka.