Pärnumaa ujulad töötavad kõige kiuste täistuuridel

Tihemetsa ujulas ei anna praegu ka kõige parema tahtmise juures vette hüpata, sest basseinis vett lihtsalt polegi. Veel! Foto: Ants Liigus

Ehkki Pärnu ujumisklubi Uca algatatud petitsioon rajada Pärnu linna nüüdisaegne ja üldtunnustatud standarditele vastav siseujula kogus 545 toetusallkirja, on selge, et soovitud rajatist niipea ei kerki.

„Oleme kokku leppinud kahes põhiprintsiibis,” deklareeris Pärnu linnapea Toomas Kivimägi 20. septembril Pärnu Postimehes. „Esiteks on see raha (jaotamata investeeringusummad, U. H.) ennekõike ELi projektide kaasfinantseeringuteks ja teiseks on prioriteedid Pärnu linna lasteaiad, koolid ja Kalevi staadion.”

Samal ajal on Pärnumaa arengustrateegias „Pärnumaa 2030+” arendustegevuse paragrahvis üheselt fikseeritud: Pärnu esindusujula rajamine. Seda paraku dokumendis pikaajalist (2030+) arendust käsitlevas peatükis.

Kuigi mitteametliku rahvusvahelise standardi kohaselt – üks ujula 20 000 elaniku kohta – oleksid Pärnu ja Pärnumaa nagu omadega mäel, ei ole linnal ega maakonnal selles vallas hõisata vähimatki.

Vaid kaks pärisujulat

Linna noorim ja ainus ujula nime all ehitatud rajatis tähistab 24. detsembril juba 30. aastapäeva ning selle tervis pole kõige kõbusam: 2009. aasta jaanuaris pandi Koidula kooli ujula väidetava varisemisohu tõttu päevapealt üle poolteiseks aastaks kinni.

Raba bassein, mis hakkas külastajaid vastu võtma 1988 sügisel, ent tõsteti ujulastaatusesse alles 1992. aastal, on aga päriselt ühe versiooni järgi Pärnu plaaditehase kompressorite jahutusvee reservuaar, mille projekteerijad KEKi soovil veidi suuremaks venitasid, teise järgi tuletõrje veevõtukoht.

Nagu seda on Tootsi 1974. aastal valminud ujula, kus, tõsi, on pärast korduvaid renoveerimisi algset säilinud väga vähe.

Kahe viimasena nimetatu kõrval paistab Tihemetsa ujula iseäranis silma, sest on maakonna ainus ujulaks ehitatud rajatis. Omaette probleem on see, et enamiku oma eksistentsist on 1991. aastal valminud siis veel Tihemetsa sovhoostehnikumi ujula olnud suletud.

„Tahaksime number ühena teha lahti lastebasseini ja õpetada lasteaialapsed ujuma, suur bassein jääb võib-olla järgmisse aastasse, sest seal tuleb kõik veepuhastusfiltrid ja -seadmed vahetada,” tõdes Saarde vallavanem Kalle Song.

Lahti vaid väike bassein

Vallavanema teatel sõltub ujula väikese basseini avamine suuresti sellest, mis ajaks vald suudab korrastada riietus- ja pesemisruumid. Nende kordasaamine on vastavate ametimeeste südameasi.

„Ujula on selline spetsiifiline rajatis, seda niisama juurde ei ehita, tuleb vana korras hoida, seda renoveerida,” nentis Song.

Seejuures on taas pikka aega kinni olnud ujulasse nüüd lihtsam eluvaimu sisse puhuda, kuna tänavu sai valmis ujula oma katlamaja koos torustikuga.

Kui ujula suur vann sel aastal veega ei täitugi, sest sellele eelnevad väga mahukad tööd, on vajadus normaalselt funktsioneeriva ujula järele vallas suur.

Songa mäletamist mööda ulatus ujula kasutajate hulk ajal, kui see viimati viie aasta eest lahti oli, sadadesse: nende seas oli nii noort kui vana vallarahvast, samuti Pärnumaa kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoha õppureid.

Rentis ju vald toona ujulat Pärnumaa kutsehariduskeskuselt, peremeheks sai Saarde vald Tihemetsa ujulas 2010. aastal.

„Me otsime raha ka projektidest: oleme püüdnud ujulat kogu aeg natukese haaval renoveerida,” ütles Song. „Nüüd läheb ehk selle võrra kergemaks, et on oma katlamaja.”

Alevi visiitkaart

Erinevalt Tihemetsa ujulast on Tootsi ujula aasta külmemal ajal ikka töötanud: nüüdki lükkas ujula läinud esmaspäeval kasutajatele uksed valla.

„Oleme tõesti väike alev ja ujula on meie üks visiitkaarte,” kinnitas Tootsi spordikeskuse juhataja Kaia Kerge. „Võib samuti väita, et Tootsi ujula on Pärnumaal väga ainulaadne.”

Ehkki Tootsi lasteaias-põhikoolis on lapsi alla 100, ei saa ujula alakoormuse üle kurta. Seda tänu sellele, et peale oma kooli õpilaste kohustusliku ujumise algõpetuse tundide käib Tootsis vee peal püsimist õppimas ja veerõõme nautimas rida selle kandi koolide ja lasteaedade lapsi. Kaugemad Paikuselt, Seljametsast, Arest.

Et õpilaste vajadused on esiplaanil, pääseb alevi ja mujalt rahvas basseini pärastlõunal ja seda neljal päeval.

Millal on kolmapäevast laupäevani rahvast vees enim, ei tihanud Kerge väita. Küll polevat tema jutu järgi sellist hetke, kui avatud ujula oleks inimtühi.

Lähtudes inimeste huvist Tootsi ujula vastu, oli Tootsi spordikeskuse juhataja seisukohal, et kuigi ükski ujula pole ühtegi omavalitsust veel jõukaks teinud, pigem vastupidi, ei kuulda Tootsi ujula luigelaulu niipea.

„Seda ütlevad teile kõik, et ujulad ei saa Eesti riigis mitte kunagi sellise palgataseme puhul isemajandavaks,” nentis Kerge. „Aga meie vallavanem on seda meelt, et ujula peab olema, ja ma tõesti loodan, et ujula töötab ka aasta pärast.”

Koidulas turmtuli

Koidula kooli ujulal praegu eksistentsiaalseid probleeme pole. Liiati sundisid pisut alla nelja aasta eest kõlama pandud häirekellad rajatise “tervislikku seisundit” igakülgselt hindama ja haigeid kohti tulemuslikult ravitsema.

„Koidula ujula vajaks küll remonti, kuid ka praegustes tingimustes saab loodetavasti vähemalt viis aastat veel muretult läbi ajada,” hindas 30aastast ehitist Indrek Kaldo, Koidula kooli direktor.

Seda vaatamata sellele, et pidevalt antakse tuld ehk ujula on kasutusel varahommikust hilisõhtuni: kella poole seitsmest hüppavad vette spordikooli noorujujad, tühjaks jääb bassein alles kella veerand kümnest õhtul.

Sinna vahele mahuvad kohustusliku ujumise algõpetuse tunnid oma kooli õpilastele, samuti ühisgümnaasiumi, Kuninga tänava põhikooli, Ülejõe gümnaasiumi, vabakooli, Vanalinna põhikooli ja Vene gümnaasiumi lastele, ja Koidula kooli kehalise kasvatuse tunnid. Seda küll üksnes võimalusel.

„Linnarahvale on ujula avatud tööpäevadel õhtuti ja nädalavahetustel päeval ning pärastlõunal,” märkis Kaldo. „Paraku käivad praegu linnarahva seast ujumas vähesed ja nii on mõnigi õhtu ühe inimese käsutuses terve bassein.”

Pool rahvast ei oska ujuda

Raba ujulas ei pakuta soolosulistamise rõõmu just tihti: pärast suvepuhkust jälle avatud ujula peab oma sihtgrupina silmas eelkõige neid, kes tipptunnil Koidulasse ei mahu või kellele ei passi sealne ajagraafik.

„Laste ujuma õpetamine on vaid osa üldpildist, põhilise osa moodustavad siiski harrastusujujad,” väitis Raba ujulas toimetava ujumisklubi Raba juhatuse liige Allan Vainikk.

Nii loodavad Raba ujulat taas järje peale aitajad, et ümberkaudsete koolide õpilaste kõrval leiavad tee Turba tänavale linnasüdame koolid, kuid loomulikult harrastussportlasedki. Seda hoolimata sellest, et eeldatavasti ei saa Raba ega Koidula ujula vaadata mööda Pärnus rekordilised 29 protsenti tõusnud soojuse piirhinnast.

Olukorra ja kulude reaalne hindamine toob paratamatult kaasa piletihinna tõusu. Loomulik on, et mida suurem külastajate hulk, seda vähem hind kerkib.

„Kevadel sai proovitud paari koostööprojekti merepääste seltsiga: tegime koolide vanematele klassidele vetelpäästekursusi,” rääkis Vainikk klubi tulevikuplaanidest. „See on ettevõtmine, mida tahaks rohkem teha, sest selge on, et ujumise algõppest senisel kujul ei piisa.”

Vainikki hinnangul ei taga 1996. aastast Eesti üldhariduskoolide õppekavades olev kohustuslik ujumise algõpetus küllaldast ujumisoskust, mistõttu õpetusega peaks jätkama nii kooli keskastmes kui ka gümnaasiumiosas. Ja ujumaõppimiskursus võiks päädida eksamiga.

„Päästeameti uuring näitas, et 50 protsenti inimestest ei oska ujuda,” tõdes Vainikk. „Tahaksime klubi poolt pakkuda hästi palju üldharivaid kursusi.”

Üllas soov aga nõuaks palju enam raha – 2012. aastal eraldas riik Pärnu maakonna laste kohustusliku ujumise algõpetuse tarvis 16 730 eurot – ja sootuks avaramaid sügistalviseid-kevadisi harjutamistingimusi, mida Pärnumaal niipea loota pole.

Või siis heal tasemel väliujulaid, nagu on Sindis. Või oli kunagi Kilingi-Nõmmes.

Aga see on juba hoopis teine jutt.

Ujumisoskus

* Kohustuslik ujumise algõpetus (24 tundi) I kooliastmes (1.–3. klass)

Õpitulemused: õpilane ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit.

Õppesisu: ohutusnõuded ja kord basseinides-ujumispaikades; ujumise hügieeninõuded; veega kohanemise harjutused; rinnuli- ja seliliujumine.

Andmed: põhikooli riiklik õppekava, ainevaldkond „Kehaline kasvatus”

* Eesti täisealistest elanikest on 50 protsendil ebapiisav ujumisoskus ohuolukorras toimetulekuks. Nad ei oska üldse ujuda või suudavad seda teha ainult kuni 25 meetrit.

Andmed: TNS EMORi 2009. aasta uuring