Pärnumaa poolteisele tuhandele jahimehele on keskkonnaamet esitanud metssigade arvukuse piiramiseks minimaalse laskekvoodina 1700 isendit, millest vähem tänavu sigu küttida ei tohiks, küll aga rohkem, kui jahikirge jagub.
Pärnumaal kütitud üle 500 metssea
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
5. oktoober 2012, 09:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaa metsades arvatakse praegu elutsevat umbes 2500 täiskasvanud metsanotsut, kellele lisandub 1500–2000 põrsast. Sigivusele eriti soodsatel aastatel võib teadlaste hinnangul mõnes piirkonnas põrsaste arv võrduda põhikarja arvuga, mis tähendab sügiseks karja kasvu kaks korda.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseirespetsialistid hindavadki metssigade populatsiooni tänavu pigem kasvavaks kui kahanevaks.
Metsseajaht Pärnumaal
Mullu kütiti Pärnumaal 1724 metssiga. Rohkem lasti neid siis Eestis ainult Saaremaal: 2411.
Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht Eero Nõmm ütles, et kuigi Pärnumaa kohustuslik sigade laskmisarv on 1700, kütitakse neid ilmselt rohkem.
“Pärnumaa jahimeeste liidu kütid on tänavu lasknud umbes 300 metssiga, teised maakonna jahiseltsid niisama palju, aga hooaeg on alles ees,” sõnas Nõmm.
Peale jahimeeste liidu tegutsevad Pärnumaal iseseisvad jahimeeste seltsid Ares, Halingal, Massiarus, Rahnojal, Rõusa-Suurejõel ja Tihemetsas.
Keskkonnaamet on kohustanud jahimehi küttima metssigu valikuliselt ehk vähemalt pool täiskasvanud metssigadest peaks olema emised, et vähendada kevadtalvel sündivate põrsaste arvu.
Mullu oli nõue võtta ülejäänud lastavatest metssigadest poolel juhtudel sihikule läinudkevadised põrsad. “Tänavu sellist soovitust meile ei esitatud,” lausus Nõmm.
Samal ajal näitavad seireandmed, et mullusest põrsaste talvel küttimise nõudest metssigade arvukuse piiramisele metsades palju mõju polnud.
Seatembud
Metssigade rohkus tekitab probleeme põllumeestele, samuti pööravad nad toidu otsinguil kevaditi ja sügiseti segi maakodude õuesid ja aiamaid.
Kuigi metssigu lubatakse Eestis lasta aasta ringi (välja arvatud suvel põrsastega emiseid), on metsseajahiks vaja lunastada luba. Kui jahimehel metssealaskeluba taskus pole, ei või ta seaga metsas silmitsi seistes püssi palgesse panna ega looma maha lasta isegi oma koduõue kaitseks. Nii et tuleb olla ettenägelik ja laskmisluba lunastada. Samuti pole jahipidamine lubatud elamute läheduses.
Nõmme sõnade järgi maksab ühe sea laskeluba jahiseltsides 10–20 eurot. Kütitud täiskasvanud sea lihakeha eest saab kokkuostus keskeltläbi 100 eurot.
“See raha jahimeest ei stimuleeri, kuna jaht on kulukas harrastus ja poest oleks liha osta odavam kui loom metsast koju tuua,” tunnistas Nõmm rahastiimuli metsseajahil vähetähtsaks või lausa olematuks.
Samal ajal peaksid metsa hiliseid seeni korjama minejad või niisama laantes uitajad olema jahimeeste suhtes tähelepanelikud. Eriti nüüd, kui jahihooaeg võtab üha hoogu. Kui ikka metsas püssipauku või koerte haukumist kuulete, tasuks kiiresti vastassuunas eemalduda, selmet lähemale uudistama minna. Kui küttide autosid metsateedel seismas näete, võiks metsaminekust loobuda.
Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht kinnitas, et jahijuhid on kogenud mehed ja laskeliinid ja ajajad paigutatakse maastikul nii, et ükski inimene laskejoonele ei satu.