Lähiaastate kümme suuremat muutust Pärnu linnapildis (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Martin Lainereporter

18. jaanuar 2017, 12:38

Pärnu Postimehe toimetus vestles linnavalitsuse ja arendajatega ning järjestas kolme järgneva aasta kümme märgatavamat muudatust linnapildis.

Tänavu saab Pärnu südalinnast ehitustander ja kolme aasta pärast võib linnapilt olla tundmatuseni muutunud.

“Ei juhtu just sageli, et paari kuu lõikes lisandub kesklinna korraga kolm hoonet,” sõnas linnaarhitekt Henri Eessalu. “Kõik need arengud lisavad kesklinna elu, mis ühes keskuses olema peabki.”

Mõistagi muutub ehituste tõttu ajutiselt kogu kesklinna liiklus. Linnavalitsus mõtiskleb, kuidas periood valutult üle elada.

Omaette küsimus on, kas rajatised tegelikult ette nähtud ajaks valmivad, sest alatihti kipuvad detailplaneeringud venima ja ehitused tähtaja ületama.

1. Uus bussijaam

Tähtaeg: 2018. aasta algus

Nii nagu Rüütli plats, tuli uue bussijaama arhitektuurikonkurss suure kära ja probleemidega. Siiski leiti lahendus, millega linnavalitsus jäi rahule. Krundi praegused putkad on saanud lammutusloa ja praegu käib hankevoor, kus ehitusfirmad saavad pakkuda majale oma hinna.

Hoone Pika tänava poolsele küljele on kavandatud linnabusside peatus, maja pangapoolselt küljelt hakkavad väljuma maakonna, Eesti-sisesed ja rahvusvahelised bussid. Terminali planeeritakse rajada kohvik, WC (avatud ka öösel), duširuumid, bussijuhtide olme- ja riietusruumid, jalgrattaparkla.

Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) on nõus toetama ehitusest vaid seda osa, kus ei käi äritegevus. Ühistranspordikeskus ei saa toetust kohvikute, pakiteenuse ja kioski rajamiseks. Esialgse taotluse kohaselt läheb terminal maksma 1,2 miljonit eurot. Tegelik maksumus selgub ehitushanke käigus.

2. Rüütli plats

Tähtaeg: 2018. aasta veebruaris

2015. aastal korraldas Pärnu linnavalitsus Rüütli platsi ja selle lähiümbruse kujundusvõistluse, kuid ei saavutanud soovitud tulemust.

Hiljem tellis linnavalitsus projekti KAMP Arhitektidelt, kuid selleski plaanis tuleb muudatusi teha. Näiteks selgitas muinsuskaitse, et säilitada tuleb Aia tänava allee, mis kitsendab omakorda jalakäijate ala. Linnavalitsus soovib asendada Rüütli platsi haljasalad kivi- või betoonkattega ja uuendada valgustust.

“Kogu väljak tuleks samale tasapinnale, seega on tegu justkui Rüütli platsi laiendamisega Aia ja Rüütli tänava arvelt,” selgitas linnaarhitekt Eessalu. Ometi tõdes ta, et autod võivad Rüütli tänaval sõita nii nagu praegugi.

Kuna see oleks suur juubelikingitus riigile, peaks plats uuenema 24. veebruariks 2018.

“Esimeses etapis uuendame Rüütli platsi, teises loome selle ja Kuninga tänava põhikooli vahele ajatelje. Kolmandas osas tahaks pikendada Ringi tänava äärset jalakäijate ala platsist bussijaamani,” kostis linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel möödunud suvel.

Tänavate ja Rüütli platsi ümberehitamiseks tahab linnavalitsus taotleda Euroopa Liidu struktuurifondidest miljon eurot ja lisada omaosaluse.

3. Uus Vana turg

Tähtaeg: 2017. aasta märts

Möödunud aasta veebruari algul teatas Vana turg, et suleb uksed kaheksaks kuuks, ehitamaks kinnistule 1200ruutmeetrine Rimi kauplus. Teade tõi kaasa konfliktsed arutelud ja allkirjade kogumise. Nüüdseks on aga teada, et kauplemispind turul kasvab. Turumüüjatele lubati, et uuest pinnast on poe päralt kolmandik ja kahel kolmandikul jätkab turg. Samuti ei kao hooajaline väliturg. Ruumist ilma jäänud riidemüüjad võisid kolida üle tee Lepa turule.

Nüüd on hoone juba kerkinud ja muutus linnapildis paistab.

Vana turu ehitust juhtiva osaühingu Hammerhead juhatuse liikme Allan Kooli sõnutsi on ehitus möödunud viperusteta ja ehitusfirma püsib graafikus. “Algselt plaanisime, et maja valmib märtsiks ja praegu tundubki nii minevat,” selgitas ta. “Oleme sisetööde ja tehnosüsteemide juures,” ütles Kool ja lisas, et välisilme on peaaegu valmis.

Peale Rimi kavandatakse turuhoonesse veel mitu söögikohta, apteek, liha- ja kalamaja, käsitöö ja talukauba müügikohad koridoride külgedele.

4. Uus sadamaala

Tähtaeg: teadmata, ehitamist plaanitakse 2018. aasta suvel

Mõne aasta pärast silmab uuenenud sadamaala igaüks, kes ületab Kesklinna silda.

Mullu novembris kirjutas Pärnu Postimees, et Pärnu sadamaala ehk Kalda 2 ja 4 kinnistu arhitektuurikonkursi võitis Arhitekt Musta büroo oma Euroopa vanadest sadamatest ajendatud tööga “Vanasadam”.

Võidutöö puhul tõi linnaarhitekt Henri Eessalu esile, et see suunab ülejäänutest rohkem jalutama linnarahvast läbi kõnealuse ala Vallikääru poole, pikendab Jaansoni rada ja loob ühenduse jahtklubiga.

Nüüd koostatakse detailplaneeringut, kuid AS Pärnu Sadama nõukogu esimehe Kaspar Koka prognoosi järgi võiks ehituseks minna kõige varem 2018. aasta suvel.

Kokk avaldas lootust, et koht kujuneb nii turistide kui linnarahva seas populaarseks.

5. Masinatehase lammutamine

Tähtaeg: loodetavasti 2017. aasta jooksul

Kahtlemata on masinatehase lammutamist kaua oodatud. See potentsiaalne muutus linnapildis pole tähtis niivõrd praktiliselt poolelt, pigem kaasneb kolemaja eemaldamisega emotsionaalne ja visuaalne väärtus.

Jõe vasakkaldalt vaadates pole linnapildis midagi inetumat. Linnavalitsus ja päästeamet peavad pidevalt valvel olema, et keegi majja ei tungiks, seda põlema ei paneks või endale liiga ei teeks.

Kõikide kinnistu hoonete lammutusload on olemas ja tehast on juba asutud maha võtma, kuid seestpoolt ja vaid osaliselt.

Kuna omanikud ei tea, mida neil lammutatud majade asemele ehitada lubatakse, ei võeta kõiki rajatisi maha, kuni uus detailplaneering on kehtestatud. Kehtestamine on linnavolikogu päevakorras juba homme.

Tehaseala kavatsetakse jagada kuueks krundiks, millele plaanitakse korterelamuid ja äripindu.

6. Martensi maja

Tähtaeg: 2017. aasta detsember

Linnaarhitekt Eessalu sõnas, et mullu novembri lõpus ehitama hakatud Martensi maja kujundab ja elavdab südalinna tänavapilti märgatavalt.

Maja esimesel korrusel hakkab paiknema Rimi kauplus, järgmistel äri- ja teeninduspinnad, viiendal korterid.

Hoone arendaja osaühingu Martensi Maja juhatuse liige Vallo Palm on maja välimusega väga rahul. “Meile meeldis tulevase hoone arhitektuur ja asukohtki. Arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et Pikk 12 kinnistul on Pärnu linna parim asukoht äriks ja ettevõtluseks,” põhjendas Palm eelmisel aastal Pärnu Postimehele. Ettevõtja usub, et kesklinna arendamine toob rahvast aina enam poodlema just südalinna.

Martensi maja ehitus läheb maksma 3,7 miljonit eurot. Ehitustööd on juba alanud.

7. Peter Hundi rajatav hotell

Tähtaeg: “Ei julge midagi lubada,” teatas Hunt.

Vana eskiis. Foto: Arhitektibüroo Emil Urbel (2005)

Ettevõtja ja AS Wendre omanik Peter Hunt soovib rajada kohe Pärnu ranna äärde neljatärnihotelli.

Linnavalitsus vahetab muinsuskaitsega kirju, et selgitada välja, millised võimalused selleks on. Näiteks võeti 2006. aastal vastu muinsuskaitseala põhimäärus, mis sätestab, et Kuuse tänavast itta jääval alal ei tohi ehitiste kõrgus ületada Rannahotelli hoonet ja majad peavad paiknema piireteta krundil.

Arutatakse, kas see puudutab Ranna puiestee 9 kinnistut. Detailplaneering tehti juba 1999. aastal ja aja kokkuhoiuks proovib Hunt seda nüüdisajastada, et ei peaks hakkama uut planeeringut looma.

Hundi jutu järgi peaks hotelli ehitus kestma 14–18 kuud, aga alustamine sõltub sellest, millal õnnestub ehitusluba saada. “Üks riskimomente on see, kui keegi peaks meid kohtusse kaebama, nagu juhtus kinnistu eelmise omanikuga,” ütles Hunt varasemas intervjuus. Tema sõnutsi võib ehitus maksma minna vähemalt 25 miljonit eurot. Hotellis peaks olema ligemale 200 numbrituba, spordikeskus, spaa, konverentsikeskus ja õues 25meetrine bassein.

Linna ehitusjärelevalveosakonna juhataja Maire Niguli sõnutsi oleks sedasorti hotellil suur mõju kogu alale. “Loodan, et promenaadi lõpp muutub valgemaks ja ohutumaks ning sellega hakkaks piirkond elama,” ütles ta.

Võrreldes oktoobris antud intervjuuga polnud Peter Hundil toimetusele midagi lisada. “Projekti protsess käib edasi ja loodan, et kevadel on asi selgem,” teatas Nigul.

8. Riigimaja

Tähtaeg: mitte enne 2019. aastat

Aia 2/Pargi 1 kinnistu, kuhu peaks kerkima Riigimaja Foto: Ants Liigus

Riigimaja ehitamise plaani on peetud 2014. aastast. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) tahtis Pärnu riigimaja detailplaneeringu kinnitada juba möödunud suvel. Kavandi järgi tuleks suvepealinna kaheksakorruseline hoone, kuhu koonduvad kõik kohalikud riigiasutused.

Viivitus tekkis detailplaneeringu menetluse käigus. Muinsuskaitse pole küll hoone rajamise vastu, kuid nõudis, et tingimustest kinni peetaks.

Linnaarhitekt Eessalu oskas öelda vaid seda, et riigimaja detailplaneering plaanitakse vastu võtta tänavu veebruari linnavolikogu istungil, pärast mida liigub planeering avalikule väljapanekule. Kui seal etteheiteid ei tehta, saab planeeringu kehtestada. Küll pole teada, millise ajakava järgi ehitus algab.

Ehitusloa saamine eeldab, et läbitud on kõik vajalikud etapid: detailplaneeringu heakskiit ja vastuvõtt linnavolikogus, arhitektuurikonkursi korraldamine, ehitusprojekti koostamine ja -hange.

RKASi juhatuse nõunik Jaak Saarniit on öelnud, et hoone projekteerimine võtaks umbes aasta ja ehitus ise omakorda aasta ja neli kuud. Seega valmib maja kõige varem 2019. aastal, kuid projekti venimist ei välista miski.

9. Loode-Pärnu

Tähtaeg: täieneb pidevalt

Loode-Pärnu piirkonna mõjukus seisneb selle hiiglaslikus mahus. See tööstusala on kunagine sõjaväelennuväli, mis varem oli suletud. Sellest 250 hektari suurusest maalapist plaanitakse 27 hektarit eraldada ärimaaks. See tähendab tohutut potentsiaali ja hulgi uusi töökohti. Teid ja tehaseid aina kerkib, nurgakive pannakse paika. 55 krundist on ära müüdud või broneeritud 16. Pärnu sai toetust Euroopa Liidust, et ehitada 2,5 miljoni euro eest uusi tänavaid. See on teine neljast tänavaehituse etapist.

Lääne-Eesti investorkonsultant Sulev Alajõe tõdes, et alati võib soovida, et ettevõtjad tuleksid ja krundid täituksid kiiremini. “Ainult tööstuspargi pärast ettevõtjad asukohta ei vali.

Kõige olulisem on tööjõud. Siin on vaja veel mõelda, kuidas andekaid töötajaidki Pärnusse meelitada,” ütles ta.

Alajõe tõi välja, et viimati alustas Loode-Pärnu põhialal ehk Pärlimõisa tee Tallinna maantee poolses otsas vabriku ehitamist spordirõivaste tootja Trimtex.

10. Malmö maja

Tähtaeg: 2018. aasta jaanuar

Pikalt südalinnas tühjalt seisnud platsile kerkib lõpuks suurhoone. Malmö tänavale rajatavast 43 elu- ja äripinnaga majast saab piirkonna kõrgeim vanalinnavaateid pakkuv äri- ja korterelamu.

Märgiline on, et hoone valmissaamine on ajastatud samale ajale bussijaama ja Martensi maja valmimisega. Südalinn astub oma arhitektuuris korraga ülisuure sammu ja 2018. aastal tuleb harjuda märksa erineva linnapildiga.

40 korterist on enne maja ehitamist broneeritud või müüdud üheksa.

3700ruutmeetrise maja rajamiseks kulub ligemale viis miljonit eurot. Ettevalmistustööd krundil juba käivad ja ehitusluba väljastati möödunud aasta detsembri algul.

Kommentaarid (6)