Ain Roost: Kõrgele eale vaatamata tunneb Endla end hästi

Foto: Urmas Luik

Endla teatrit 16 aastat juhtinud Ain Roost leiab, et Pärnu inimeste huvi teatri vastu püsib, rõõmu teeb noorte vaatajate naasmine teatrisse.

Eesti kolmanda kutselise teatrina täna oma 100 aasta juubelit tähistav Endla publikupuuduse üle ei kurda: külastajate arv on praegu 2009. aasta tasemel.

Vaatajad hindavad kõige rohkem lavastusi, mis puudutavad hinge, kutsuvad kaasa mõtlema. Tugeva sõnumiga lavastused ei jää märkamata ja teatrisõbrad sõidavad neid vaatama mujalt Eestistki.

Kuidas 100aastane sünnipäevalaps ennast tunneb? Mis teeb Endla teatril või siis tema direktoril tuju rõõmsaks ja mis teda kurvastab?

Kui tulete külla, jätke pärjad ja kimbud koju! Kõrgele eale vaatamata tunneb Endla end eale vastavalt: hästi. Teater Endla koosneb paljudest inimestest, seetõttu ei ole mul õigust kõigi eest kõnelda.

Minu tuju teeb rõõmsaks inimene oma rikkuses, kurvaks teeb meele inimene oma rikutuses.

Olete Endlat palju aastaid juhtinud. Kas ja kuidas on teie meelest teatri tähendus ajas muutunud? Milliseid muutusi olete ise oma silmaga selle aja jooksul näinud?

Tehnika areng ei lähe teatrist mööda. Video ja filmi teatrisse toomisega oleme muutnud vaatemängu virtuaalsemaks ja mitmekihilisemaks.

Enamasti see täiendab lavastust ja õigustab. Kohati tundub aga, et see polegi kunsti väärt lavalugu, kus videot ei kasutata. Professionaalne käsitööoskus ja tunnetus asendatakse odavate nipitamiste ja tabamatute hämarkaadritega.

Noored on jälle teatrisse tagasi tulnud, mõlemale poole eesriiet.

Mida loete Endla seni kuldseimaks perioodiks? Mis faktorid peavad kokku langema, et sünnivad järjest sellised lavastused, mida kõikjalt Eestist sõidetakse Pärnusse vaatama?

Endla kuldseima perioodi määratlevad täpsemalt teatriuurijad. Meenuvad aastad 1999–2006. See oli periood, mil loodi ühes helistikus, sära silmades, uudishimu ja õhinaga, üksteist toetades, publikule. Tegijatel oli sõnumeid, mida vaatajale öelda.

Publik tunneb selle ära, hindab seda ja on valmis kilomeetrite tagant, ilmast olenemata, kohale sõitma.

Kui usinasti pärnakad teatris käivad? Kas vaatajate arv on tõusnud või langenud?

Publiku huvi teatri vastu on püsiv. Meie vaatajate arv on praegu 2009. aasta tasemel, möödunud aastal oli see veidi suurem. Külastajate hulk sõltub majanduslikust foonist. Inimene teeb valikuid: keerulisel ajal lükatakse teatri- ja muuseumipileti ostmine edasi, makstakse üüri- ja elektriarved, liisingud ja õppemaksud. Eluliselt olulised kohustused täidetakse eelkõige, pärast seda lubatakse endale vaimu värskendamist ja meelelahutust.

Mida ootab publik praegu kõige rohkem: kas meelelahutuslikke lavastusi, armastuslugusid, ammu tuntud klassikat või tõsiseid tükke?

Igas küsimuses on sees vastus. Eri maitsete, lastetoa, harituse ja hetkemeeleolu ajel minnakse teatrisse, kontserdile, ostetakse raamat, pudel või võrkkiik.

Tundub, et publik ootab head draamat. Lugu, mis teda kaasamõtlejaks kutsub, ükskõikseks ei jäta.

Millised on olnud viimaste aastate rekordilise publikumenuga lavastused?

Suuremad publikumagnetid on olnud “Esimesed suudlused”, “Testosteroon”, “Ära muretse, kallis”, “Röövlitütar Ronja”, “Ballettmeister”.

Vähem oleme jõudnud mängida värskemaid lavastusi, nende hulgast lähevad täissaalidele “Teatrikomöödia”, “Eesti mees ja tema poeg” ning muudki Küünis mängitavad lood.

Kuidas olete rahul Endla majandusliku seisu ja Eesti teatrite rahastamismudeliga laiemalt? Kui mõni miljonärist teatrisõber kingiks Endlale miljon eurot, kuidas selle direktorina investeeriksite?

Teater ei erine ühestki teisest elualalast, oleme üleilmse majanduskriisi põhjas. Oleme teatritegemise säilitamiseks kasutanud tõusulaines kogutud sääste, et toime tulla 2009.–2011. aastal riigi kärbitud eelarvega.

Laias laastus koosneb teatri eelarve 50 protsenti riigitoetusest ja 50 protsenti omateenitud rahast. Omateenitud piletitulust maksame riigile veel tagasi 20 protsenti käibemaksu.

Peame majandama nii hoidlikult ja mõistlikult, et lepingulised kohustused töötajate, publiku ja riigi ees saaks täidetud, et repertuaari valikul ja selle publikuni toomisel ei kannataks loodu kunstiline tase ega kvaliteet.

Ma ei tea, kas miljoni euro eest saaks osta eurode trükkimise masina, vist mitte. Ja ega see aitaks. Miljon tuleb panna järgmisi miljoneid teenima. Moodustaksin fondi, millest suurem osa teeniks lisa, väiksem osa oleks igaaastaseks väljamakseks, näiteks ühe näitleja loomepreemia.

Uuest aastast saab Endlast riigi osalusega sihtasutus. Mis sellest otsusest teatri elus muutub?

Loodan, et peale riigi tulevad asutajate hulka Pärnu linn ja Paikuse vald, millega läbirääkimised on lõpusirgel. Usun, et teatri majandamine muutub paindlikumaks.

Plaanime koos vallaga võtta taaskasutusele oma vana ja hea Paikuse-Reiu vabaõhuala ja muidki mängukohti Pärnu linnaruumis ja selle lähiümbruses.

Senine peanäitejuht Tiit Palu lahkub Endlast. Millal selgub tema mantlipärija? Kas teatrikollektiivis on veel muudatusi oodata? Uusi näitlejaid?

Oleme järjepidevad. Uue aasta algusest täidab loomejuhi kohustusi meie dramaturg Triinu Ojalo. 2012. aasta kevadsuve uuslavastuste kava saab lähipäevil lavastajatega kokku lepitud. Loomejuhita teater ei jää. Kui jõuab kätte õige aeg, tuleb ka õige inimene.

Käesoleva aasta suvel liitus meie näitetrupiga Bert Raudsepp. Lähitulevikus truppi uute näitlejate palkamist plaanis ei ole, küll kasutame külalisnäitlejaid ja -lavastajaid.

Mis ootab Endlat 101. hooajal? Milliseid uuslavastusi peaks iga teatrisõber kindlasti nägema? Kas on oodata suvelavastust? Kas olete pakkunud tööd mõnele külalislavastajale?

101. hooaega alustasime kahe õnnestunud uuslavastusega: Kalju Komissarovil lavale toodud “Imetegijaga” ja meie näitleja Kaili Viidase kirjutatud-lavastatud lastelooga “Põrr”. Huviga ootame täna õhtul esietenduvat Andres Noormetsa “Hamlet Andersoni”.

4. novembri õhtul korraldame teatrimaratoni: mängime järjestiku Andres Noormetsa eri ajal valminud lavastusi “Algus” ja “Lõpp”. Muusikali “Boyband” ettevalmistustööd käivad külalislavastaja Andres Dvinjaninovi käe all (esietendus veebruaris).

Suvelavastusest on veel vara rääkida, ideed on kaalumisel. Eeloleval hooajal on plaanis mitu üllatust, kui tuleb õige aeg, anname teada.

Millisena näete Endlat 20 aasta pärast? Arengukavu peavad kirjutama nii lasteaiad kui omavalitsused, kas oma arengukava on teatrilgi? Kui jah, siis mis eesmärkide poole Endla püüdleb?

Teatri arengukava on uuendamisel. Neid kavasid on eri aegadel ja ise metoodikate järgi kokku kirjutatud. Ja need on pelgalt plaanid paberil.

Läbi aastasadade on riigialamad nõudnud valitsejatelt leiba ja vaatemängu. Nii kahe kui 20 aasta pärast peaksime suutma vaatajatele pakkuda selliseid lavastusi ja osatäitmisi, mis hoiaksid nende nautlemise ja rahulolu keskused sõltuvuses, et nad teaksid, kus saavad oma teatrinälja kustutatud.

Kui me seda ei suuda, tuleb uksed kinni panna ja ümber õppida pagariks, et pakkuda vaid leiba.

Usun, et täna 20 aasta pärast tähistavad endlalased oma vaatajatega kutselise Endla 120 aasta juubelit.



CV

 Sündinud 12. aprillil 1957 Kiviõlis.

 1964–1975 Kiviõli I keskkool.

 1976–1980 Tallinna pedagoogiline instituut, näitejuhtimine ja režii.

 1989–1995 Pärnu maavalitsus, osakonnajuhataja, abimaavanem.

 1995. aastast Pärnu Endla teatri direktor.

 Abielus, kaks poega.