Heleni ja Maarja teed ristuvad raekojas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lehed kolletuvad. Helen Erastus (üleval) ja Maarja Talts teavad - tulemas on “Sügisulg”.

FOTO: Urmas Luik

On omamoodi paradoksaalne, et just Maarja Talts oli see, kes käesoleva loo teise kangelase Helen Erastuse Pärnu linnas kontsertide korraldamiseks tosin aastat tagasi loodud mittetulundusühingusse tööle kutsus.

Aastate jooksul on inimesed tulnud, kasvatanud vahepeal sündinud lapsi, väsinud või leidnud teised sihid ja läinud, kuid Helen on Maarja kinnitust mööda kogu hingega jäänud seda vankrit tänini vedama ja ühingu algatatud traditsioone Pärnu muusikaelus alles hoidma. Seega pesitseb Pärnu kontserdibüroogi seal, kus Helen ise – raekojas.

Helen Erastus ja Maarja Talts on need kaks naist, kes pälvisid Pärnu linna tänavuse muusika aastapreemia ja selle Pärnu Kontserdibüroo nimel vastu võtsid.

Mõlemad on mittetulundusühingu tegevuse juures ninapidi olnud selle algusaegadest, Erastus Pärnu linnaorkestri produtsendi ja Talts Pärnu muusikakooli klaverisaatja ja -õpetajatöö kõrvalt.

Varem on ühingus tegevad olnud Ave Sopp ja Kaija Velmet, praegu aitavad korraldamisel kaasa Risto Tamm (kes veab Pärnumaa bändide konkurssi “Bändomaania”) ja Ülle Jantson (kes on aidanud teha tasuta suvemuusikakontserte ranna kõlakojas).

Mõlemad naised on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia ehk tollase konservatooriumi, Erastus muusikapedagoogika ja Talts klaveri erialal. Muusikat on nad alati armastanud, kuid eelistavad rambivalguse asemel olla tagaplaanil – korraldajad.

Kättpidi muusikas

Erastusse süstis muusikapisikut kannatlikult tema keskkooliaegne muusikaõpetaja. „Olin sel ajal veendunud, et minust ei saa kunagi professionaalset pillimängijat. Ta pani mind ansambleid ja koore saatma ja julgustas. Nii ma pisipedasse põhikooli muusikaõpetaja ja vanempioneerijuhi erialale ja sealt edasi konservatooriumi õppima läksingi,“ tunnistas ta.

Pärnusse sattus Tartust pärit Helen tänu pärnakaga abiellumisele, samal sügisel, kui lõppes Tallinnas kool, sündisid kaksikud, mistõttu Pärnusse tulek oli asjade loomulik jätk.

Erastus on juhatanud hiljem paari laulu kammerkoori Ave Canto ja Sütevaka humanitaargümnaasiumi lastekoori eeski, kuid eelistab seista pigem lauljate ridades. Koorilaul on tema hobi ja laulnud on ta paljudes koorides: Tartu noortekooris, Tartu ülikooli akadeemilises naiskooris Vaike Uibopuu käe all, Tallinna kammerkooris, Eesti Raadio segakooris, Ave Cantos ja Pärnu kammerkooris. Aga ka kammerkooris Mainor, mille peal temaga ühel ajal konservatooriumis koorijuhtimist õppinud Olari Elts mitmesuguseid asju õppis ja katsetas.

Erastuse arvates on tema elu ja kontserdibüroo juurde jõudmine olnud juhuste jada.

„See oli üks tore kevadine päev Pärnus 1995. aasta aprillikuus, lapsed olid aasta ja seitsmekuused, kui helises telefon ja helises ka uksekell. Samal päeval tehti mulle kaks tööpakkumist. Kutsuti Koidula gümnaasiumisse muusikaõpetaja asendajaks ja Sütevaka humanitaargümnaasiumi muusikaosakonda solfedžoõpetajaks, selle ma valisingi,“ rääkis Erastus.

Samasuguse juhuse kaudu pakuti talle ühel päeval tööd Pärnu kontserdibüroos, juhuse tõttu sattus ta selle kõrvalt Pärnu filharmooniasse ja linnaorkestri juurde produtsendiks, kuhu ta enda sõnutsi ise end pakkuda poleks söandanud.

Maarja Talts päris muusikapisiku oma koorilauljast emalt ja muusikakoolist, sest „sõrmed kippusid sinna klahvide peale“, nagu ta ise ütleb.

„On lihtsalt läinud niimoodi, kuidagi kujunenud eluvoolus. Ma tegelikult ei talu rutiini ja tüdinen ühest asjast kiiresti ära. Nii ma pärast lastemuusikakooli tundsin kolm aastat, et ei taha enam mingit klaverit, kuni 1990. aastate algul loodi Sütevaka humanitaargümnaasiumi juurde muusikaosakond. Siis tekkis viimasel hetkel mõte, et nüüd lähen uuesti. Ja olen lõpuks jõudnud ikka selleni, et ei saa ilma klaverita kuidagi. See on rõõm, kui saad teha tööd, mis sulle meeldib,” tunnistas naine.

“Nüüd olen sealmaal, et mu oma lapsed õpivad viiulit ja tšellot – võib-olla on kunagi võimalus triot teha.“

Idee sündis kultuuriosakonnas

Oma esimest „kontserdikorraldamist” meenutades tõmbub Maarja Taltsi suu lõbusale muigele.

„Kutsusin kaks muusikut Tallinnast Pärnu Kuninga 24 saali. Tegin ühe plakati muusikakooli ja tulemus oli, et ühtegi inimest ei tulnud kontserdile,” meenutas ta. „Siis sain aru, et see pole niisama, et mõtlen, kutsun muusikud kohale ja ongi kontsert, vaid enne peab eeltööd ka tegema.”

Aasta oli siis 1996–1997.

Kihk ise muusikaelus kaasa lüüa ja kontserte korraldada oli aga suur. Seda enam, et silmapaistvalt aktiivset ega regulaarset kontserdielu tol ajal Taltsi mäletamist mööda Pärnus ei olnud.

Üllas Tankleri poolt 1996. aastal algatatud ja Taltsi jätkatud Agape jõulumuusikakontserdid läksid publiku seas juba menukalt. Tollal oli Räämal Agapes linna ainus suurem kontserdisaal.

Klaveriõpingud Eesti muusika- ja teatriakadeemias veel pooleli, asus Talts tööle Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonda, kus loodi osalise töökoormusega muusikatoimetaja ametikoht.

“Muusikatoimetajana pandi mind põhiliselt korraldama kontserte raekojas ja siis jõudsin arusaamisele, et see pole ühe inimese töö – tuli ju kõik alates piletimüügist kuni lilledeni ise teha ja ette valmistada. Teiseks ei saanud omavalitsuse alt fondidest lisaraha küsida,” selgitas ta.

“Eks ma ühtpidi tegin selle vea, et asusin liiga kiiresti tööle. Ma ju õppisin alles ja oleksin pidanud hoopis klaverile pühenduma. Samas oli kihk sees, et tahaks midagi korraldada ja teha. Mulle meeldis näha, kuidas muusikud tulevad ja teevad pühendunult oma asju,” meenutas ta.

Oli parajasti aeg, kui kolmas sektor hakkas pead tõstma, ja nii jõuti kultuuriosakonnas järeldusele, et kõige parem variant oleks luua kontsertide korraldamiseks iseseisev mittetulundusühing. Taltsi ülesandeks jäi leida ühingusse tegijad ja nii ta Ave Sopile ja Helen Erastusele ettepaneku tegigi.

22. detsembril 1999 kanti MTÜ Pärnu Kontserdibüroo äriregistrisse, kinnitati põhikiri ja alates jaanuarist 2000 asuski ühing kontserte korraldama.

“Andsin selle osa ära, mis mulle oma tööst kõige rohkem meeldis, sealhulgas Agape jõulumuusikakontserdid. Samas mul on hea meel, et nad kõike seda arendada võtsid,” tõdes Talts.

Mõeldes oma muusikuile

Siis sadas ootamatult kaela keeruline aeg, mis mõjutas nii Eesti majandust kui linnavalitsust. Tulid koondamised, kaotati muusikatoimetaja ametikohtki. Pärnu kontserdibüroo elas juba jõudsalt oma elu ja jõudumööda on Talts selle tegemistes ikka kaasa löönud.

Kui esimesed aastad oli Pärnu kontserdibüroo sisuliselt Eesti Kontserdi käepikendus Pärnus, siis pärast kontserdimaja valmimist 2002. aastal hakkas Eesti Kontsert ise Pärnusse kontserte tooma ega vajanud enam vahendajat.

“Meil tekkis küsimus, kuidas jätkata, ja tekkis suurepärane võimalus pöörata hoopis rohkem tähelepanu meie oma muusikutele ja noortele,” rääkis Erastus.

Sündisid linna ja maakonna noorte solistide konkurss “Sügisulg”, mis kasvas välja Kadri Keskküla korraldatud linna koolilaste solistide konkursist, vokaalansamblite konkurss “Ümin”, laste ja noorte muusikafestival “Muusikamoos”, noorteansamblite konkurss “Bändomaania”ja professor Arbo Valdma rahvusvahelised noorte pianistide meistrikursused, milleta paljud enam Pärnu muusikaelu ette ei kujuta ja mille kuupäevad muusikaõpetajad oma märkmikutesse igal aastal juba varakult kirja panevad, et oma õpilastega osaleda.

“Tegelikult võiks arvata, et selleks, et saada tähelepanu või tunnustust, peaksid sa saama mingi erilise asjaga hakkama. Me ei ole teinud igal aastal erilisi, vaid järjepidevalt ühtesid ja samu traditsioonilisi asju, mille kohta võidakse öelda: aga Pärnus ei toimu ju midagi. Samas on muutunud nende vorm ja kvaliteet järjest paremaks. Esimesest “Sügisulust” tänaseni on laste vokaalne tase tohutult tõusnud. See ongi see ülesanne, mille oleme endale võtnud,” lausus Erastus.

Kui Talts oli oma tegevust linnavalitsuse kultuuriosakonnas juba lõpetamas, tuli tema juurde Vardo Rumessen.

„Meil käis tollal Pärnus koos muusikanõukogu ja sai mõeldud, mida paremini teha. Rumessen oli Valdmaga tuttav ja saanud tema käest vihje, et too tahaks tulla Pärnusse kursusi andma. Pakkusin Ave Sopile välja, et kontserdibüroo võiks seda teha. Aga see oli paras tundmatu maa – me polnud kunagi sellist rahvusvahelise mõõtmega meistrikursust siin korraldanud,” jutustas Talts.

Taltsi teada on Pärnus toimuv ainus selletaoline rahvusvaheline pianistide meistrikursus Eestis, ka sai Pärnu raekoda tänu sellele kursusele ja professori asjaajamisele väga korraliku klaveri. Üks suur kontsertklaver iseenesest maksab aga niisama palju kui Ferrari, mis tähendas, et projektitoetustest elaval kontserdibürool tuli vahepeal selle eest kopsakat liisingutki maksta.

 “Muidu oli meil siin üsna väsinud klaver ja eks professoril olid ju oma nõudmised. Kuna üks tema õpilasi on klaverivabriku omanik Indrek Laul, siis käis elu nagu filmis: laeva pealt tõsteti klaver maale tagasi, kuigi see oli juba teel Ameerikasse. Selle transportimine mööda kõverat treppi üles raekoja saali oli … paras katsumus,” muheles Talts.

„Tänu meistrikursustele ja kontsertidele oleme püüdnud klaverit kogu aeg hooldada, mis ei ole odav tegevus,” rääkis Talts.

Algselt küll linnavalitsuse ettepanekul loodud, on Pärnu kontserdibüroo mittetulundusühinguna olnud võrdsel pulgal teiste fondidest toetusi taotlevate ühingutega. Mis tähendab, et kunagi pole kindlust, kas neile üritustele järgmiselgi aastal toetust õnnestub saada.

“See on tore, kui tegijaid on palju. Tegelikult rajanevad asjad inimeste entusiasmil, sest raha, mis kultuuris liigub, on nii marginaalne, et mida iganes keegi korraldab, on see ainult suur rikkus linna jaoks,” ütles Erastus.

Südamega suvemuusikast

Ehkki Pärnu kontserdibüroo tunnustamisel märgiti ära suvemuusika traditsiooni taaselustamine tänavu suvel, on mõlema naise teatel tasuta suvised kontserdid igal aastal toimunud, ainult olude sunnil teises kohas.

“Me korraldasime aastast 2000 kõlakojas promenaadikontserte. Aastal 2004 sellele sarjale linnavalitsus toetust ei andnud ja seda ei toimunud. 2005. aastal korraldasime promenaadikontserte juba uues kohas,” selgitas Erastus.

“Kuna kõlakojas toimus kontsert ja samal ajal kõrvalt kuursaalist kostis diskotümps, siis vaatasime, et sellest ei tule midagi välja, ja kogu suvemuusika sari kolis lihtsalt „Raepromenaadi“ nime all teise kohta – raekotta,” kirjeldas Erastus. “Saal on olnud alati täis ja käib enam-vähem sama seltskond, kes varem käis kõlakojas kontserte kuulamas.”

Kui linnavalitsus Pärnu kontserdibüroole selle ettepaneku tegi – korraldada kõlakojas taas suviti tasuta kontserte –, mõtlesid naised pikalt, kas võtta seda riski.

“See on selline pikk ja pidev kauplemine, kui madalale sa saad hinda kaubelda, sest muusikud, kes tulevad esinema, tahavad ju ikkagi töö eest tasustatud saada. Oleme aastaid koostööd teinud, nad usaldavad meid ja on nõus natuke hinna alla laskma, aga endal ei ole sees head tunnet ja see on väga väsitav,” põhjendas Erastus.

Ta tõdes, et kindlasti on kõlakoja kontsertidel oma võlu ja kõlakojal kindel koht Pärnu kultuurielus, ilmselt seda silmas peetigi. Tänavu suvel tehti kontserte topelt – need leidsid aset nii raekojas kui kõlakojas, ning kuursaali uute tegijatega oli meeldiv koostöö. Küll aga vajab kõlakoda ise remonti – näiteks tuli muusikuil ja korraldajail arvestada sellega, et üks lava treppidest inimjalga ei kannata.

Üks asi on Erastusel veel südame peal.

Pärnu linnaorkestril avanes sel suvel suurepärane võimalus mängida Haapsalu kuursaalis. Maja on väga stiilne ja ehe, säilitada on püütud võimalikult palju. Saali akustika on imehea ja kui hea oli seal mängida! „On meilgi oma kuursaal, kus orkester tantsuks mänginud. Kahjuks on Pärnu kuursaal muudetud õllerestoraniks ja akustika ära lõhutud. Siin ikka Straussi ei mängi. Loodan väga, et kunagi seisab linnavõim hea selle eest, et kuursaal saaks taastatud sellisena, nagu ta omal ajal ehitati. See on osa meie kultuurist, mida peame hoidma,” mõtiskles ta.

Kontserdibüroo algatused

Pärnu kontserdibüroo kanda on sellised traditsioonilised Pärnu muusikaelu sündmused nagu

* “Sügisulg”, Pärnu linna ja maakonna noorte solistide konkurss, tähistab novembris 10. aastapäeva;

* “Muusikamoos”, laste ja noorte muusikafestival, toimus tänavu märtsis kevadisel koolivaheajal kümnendat korda;

* “Ümin”, Pärnu linna ja maakonna vokaalansamblite konkurss, jõuab tuleval aastal samuti kümnenda korrani;

* “Bändomaania”, Pärnu linna ja maakonna noortebändide konkurss;

* “SUVEUNIversiteet” ehk Arbo Valdma noorte pianistide meistrikursused;

* “Raepromenaadi” tasuta kontsertide sari Pärnu raekojas ja suvemuusika tasuta kontserdid, mis tänavu leidsid taas üle mitme aasta aset ranna kõlakojas.

Muusika aastapreemia

Mittetulundusühing Pärnu Kontserdibüroo pälvis Pärnu linna tänavuse muusika aastapreemia suuruses 750 eurot suvemuusika traditsiooni taaselustamise ja arvukate mitmekülgsete muusikasündmuste jätkuvalt eduka korraldamise eest.

Andmed: Pärnu kontserdibüroo

Tagasi üles