Räämakatele ei meeldi sajad korterid jõekaldal

Foto: Ants Liigus

Rääma 7 kinnistu eskiislahendusega tutvunud räämakaid ei rahulda, et arendaja tahab Pärnu ajaloolises linnaosas jõekaldale püstitada kümme korrusmaja 172 korteriga.

Rääma 7 kinnistu on kunagine masinatehas ja seda arendab osaühing Kalda Kodu. Plaanitava kortermajade ehituse vastu esitasid vaide Rääma selts ja rühm linnakodanikke.

Eskiislahenduse arutelule linnavalitsuse esimese korruse saalis tuli niipalju huvilisi, et toodi lisatoole.

Ebaadekvaatsed mahud

Kuigi majanduslik olukord on kärpinud kavandatavate elamute korruselisust, tõdes linnaarhitekt Karri Tiigisoon ikkagi, et vaidlused arendajaga on käinud elamispindade ebaadekvaatsete mahtude üle.

Endise lihakombinaadi krundil on kaks eramut ja kehtiv detailplaneering. Kunagise masinatehase kinnistul detailplaneeringut pole.

”Jõekaldal võiks olla siluett, mitte majademüür,” rääkis Tiigisoon. Kuulajad said teada, et mahte on oluliselt vähendatud ja see piirkond võiks olla elamute kavandamiseks.

Arhitekt Tanel Tuhal kinnitas, et eskiislahenduses on pääse ja vaateid jõele rohkem kui varem.

Tiigisoon nentis, et linnal pole võimalik arendajatelt nõuda masinatehase varemete lammutamist, sest need pole eluohtlikud. Rääma elanik Ago Kalmer meenutas kinnistul toimunud põlenguid ja asotsiaalide alkoholi ja narkootikumide tarbimist. Tiigisoongi nõustus, et masinatehase alale pääsemine pole probleem.

Mõjude hindamine

Räämakate arvamusavaldustest jäi kõlama mõte, et kõigepealt lammutagu arendaja varemed, alles siis saab hakata arutama, mida nende asemele ehitada.

Linnavalitsuse siseinfo ütleb, et tegelikult kasutavad arendajad masinatehase rususid omavalitsusele surve avaldamiseks: ei lammuta, kui meil omatahtsi arendada ei lubata.

Seepeale arvasid Rääma elanikud, et linn peab leidma viisi enda kehtestamiseks. Ei saa lubada, et igaüks ehitab, kuhu ja kuidas tahab.

Rääma selts juhib oma vaides linnavalitsuse tähelepanu sellele, et Rääma 7 piirneb Pärnu jõega, mis on Natura 2000 ala, ja keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi kohaselt tuleks korraldada keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Tiigisoon kinnitas, et arendajale kohustuse panemine tellida selline hindamine on päevakorral.

Räämakate vaides nõutakse kinnistu omanikelt ka sotsiaalmajanduslikku hinnangut selle kohta, millised ohud ja probleemid võivad kaasneda nii suure hulga elamispinna lisandumisel.

Sotsiaalmajanduslikku hinnangut ei pea Tiigisoon vajalikuks. Siin on linn asunud taganema, sest aasta eest oli jutt teine (vt ”Linn võtab elamuarendajatel ehitushoogu maha”, PP 18.11.2011). Siis loeti nii keskkonna- kui sotsiaalmajanduslikku hinnangut just aja nõuetele vastavaks.

Vaides heidetakse ette sedagi, et kortermajad varjutaksid Rääma tänava äärsetel kinnistutel päikese. Tuhal kinnitas, et kavandatavad nelja- kuni kuuekorruselised majad ülejäänud kinnistuomanike eest päikest ära ei varja.

Vajadust arenduse järele pole

Arutelul osalenud arvasid, et iga korterelamute arendus peaks olema vajaduspõhine ehk vastama küsimusele, kas neid elamispindu on tegelikult vaja. Linnaarhitekt Tiigisoon on seda meelt, et suvekortereid näha ei taheta. Pärnu jõe äärne elurajoon olgu ikka püsielanikele.

Rääma seltsi esimees Priit Sutt väljendas seisukohta, et Pärnu ei vaja suuremal määral suurte kortermajade ehitust, mis valdavalt seisavad tühjana. Näitena tõi ta Pärnu jõe kaldalt nõndanimetatud Keldri majad, kus enamjaolt asuvad vaid suvekorterid, mis muul ajal on tühjad. Suti arvates pole Pärnu arengu seisukohalt tarvis juurde suuremal hulgal ühe–kahetoalisi kortereid.

Linna ja arendajate esindajate tähelepanu juhiti sellelegi, et eskiislahendus ei näe ette ühtki laste mänguplatsi.

Tarvis on kaubandust ja teenindust

Rääma seltsi vaides tõdetakse, et piirkond ei vaja ainult korterelamuid, vaid kaubanduspindu ja teenindusasutusi. Rääma ja Ülejõe piirkonna ainus suurem kauplus on Säästumarket, mille kaubavalik on piiratud. Teenindussfääri pole Räämal kunagi välja arendatud.

Tiigisoon pälvis pahameelepuhangu, kui avaldas arvamust, et kaubanduskeskust ei ole Räämale tarvis, sest kesklinnas on. Mõnevõrra hiljem ta pehmendas oma seisukohta, öeldes, et marketi koht võiks olla Rääma-Raba ristil. Mida arvaks sellest endise linavabriku ala omanik Peter Hunt?

Mis saab Rääma tänavast?

Rääma 7 planeering ei arvesta piirkonna tänavate võrku ega linna plaani muuta Rääma tänav tulevikus neljarealiseks. Tiigisoon ei pea tänava laiendamist vajalikuks, kui, siis ehk jalgrattatee lisamist.

Rääma tänava elanikud rääkisid, kui palju aega ja närve kulutab hommikul autoga koduõuest tänavale keeramine, et oma toimetustele sõita.

Põlispärnakas, kunagise abilinnapeana planeeringutega kursis Peeter Saunpere ütles, et kõigepealt tuleks joonistada Rääma tänava teekoridor.

Tähelepanelikud olid juba kokku lugenud, et 172 korteri kohta tuleks kinnistul vaid 89 parkimiskohta. Püstitati nõudmine, et kortermajade arenduse puhul oleks üks parkimiskoht korteri kohta. Vastasel juhul hakatakse parkima tänava äärde või hõivama linnale kuuluvat territooriumi.

Rääma oja avamine

Linnaarhitekt toetas räämakate mõtet avada nõukogude ajal torutatud ja maa alla sunnitud Rääma oja. Kohalikud näevad selles tulevast tõmbekeskust ja puhkeala.

Rääma 7 eskiis näitab, et ehitus tuleb piki kaldakaitsevööndit, kuid Pärnu jõe kallas on pehme ja lihkeohtlik. Rääma seltsi arvates on vaja kaldakindlustust, mille rajamine peab olema arendaja kohustus.

”Alles pärast taristu väljaehitamist väljastada hoonetele ehitusload. Rääma piirkond vajab eelkõige avalikku ruumi, kaubandust ning alles siis korterelamuid,” öeldakse Rääma seltsi vaides.

Saunpere tegi ettepaneku korraldada teine eskiisitutvustus, kus eskiis arvestaks üldplaneeringuga, oleks välja toodud Rääma tänava tunnel ja oja kanal. ”Muuta sisu ja pilti ning korraldada uus tutvustus,” sõnas Saunpere.

Tiigisoont uue tutvustuse ja rahva taaskogunemise mõte ei vaimusta. Ta pakkus, et kitsamas ringis võiksid arutellu lisanduda mõlema vaide esindajad. ”Minu ülesanne on omavahel sobitada avalik ja ärihuvi,“ ütles Tiigisoon. See ei saa tal kerge olema.