Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius soovitas elektri ja sooja hinna tõusu peale mõelda riigikogu valimistel, linnavalitsus hindu ei kooskõlasta ja on samasugune tarbija nagu inimesed ja ettevõtted.
Sooja hinna peale mõelge valimistel
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
14. november 2012, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peagi jõuavad pärnakate postkastidesse varasemast pea kolmandiku võrra suuremad soojaarved. “Viimasel ajal räägitakse palju elektri hinna tõusust. Tegelikult on selle mõju inimeste rahakotile tunduvalt väiksem kui soojusel, mis 29 protsendi võrra kallines,” rääkis pärnakas Jaan Roosnurm.
Kütteviisi saab valida
Roosnurm soovitas küsida linnavalitsuselt, mis Fortumile monopoliõigused olevat andnud, kuidas ta linnakodanike ja maksuraha säästliku kasutamise eest seisab.
Roosnurme hinnangul võiks linnavalitsus soojuse kõrgema hinna kohtus vaidlustada ja muul moel selle vastu võidelda.
“Pärnu linn pole Fortumile monopoliõigusi andnud,” ütles Kosenkranius. Abilinnapea selgitas, et 2001. aastal müüs linn küll Pärnu Soojuse erakätesse, kust see Fortumi kätte liikus, ent linna piires võib iga tarbija valida, kas ta liitub gaasküttega, kasutab soojuspumpasid, päikeseenergiat, elekterkütet või ühineb kaugküttega.
Kaugküte võib olla piirkondlik (Pärnus on mõni õlikatlamajagi) või kogu linna kattev Fortumi kaugküttevõrk. Gaaskütet pakub lausa mitu firmat: Avera, Eesti Gaas.
Soojuse tootmist, jaotamist ja müüki reguleerib kaugkütteseadus, seaduse täitmist jälgib ja hindu kooskõlastab konkurentsiamet. Amet on 17. juulist kehtima hakanud hinna kooskõlastanud ja linnavalitsus peab sellega leppima.
Kui veel kevadel maksis soojusenergia megavatt-tund 41.29 eurot (koos käibemaksuga 49.55), siis nüüd tuleb tasuda 53.29 eurot (käibemaksuga 63.95). Tarbijatele on oluline, et 1. juulist 2009 on soojuse käibemaksumäär 20 protsenti, veel 2005. aastal oli see viis protsenti. Seega läheb viiendik hinnatõusust käibemaksuna riigile ja kui riigikogu inimeste toimetuleku pärast muret tunneb, saaks ta käibemaksu alandada.
Makse ja aktsiise võib vähendada
Kosenkraniuse sõnade järgi oleks linnavalitsuse kohtusse pöördumisel siis mõtet, kui on alust arvata, et konkurentsiamet on õigusnormide alusel kehtestatud valemite arvutamisel eksinud või on soojatootjad mõnda ametnikku mõjutanud.
Kui hinna kooskõlastamine oli seadustega kooskõlas, on kohtuvaidluses kaotus kerge tulema.
“Pigem peaksime küsima oma saadikutelt Toompealt, miks on varasema viie protsendi asemel kehtestatud küttele 20 protsendi suurune käibemaks,” lausus Kosenkranius. “Ja kas riik peab õigeks, et elanike maksevõimet arvestades on igasugune kütte-, elektri- ja veedotatsioon kaotatud ning inimesed peavad hakkama saama maailmaturul kujunevate hindadega?”
Kosenkranius tõdes, et vastus sõltub igaühe maailmavaatest. “Seega meile kõigile mõtteaineks, kui riigikogu valimissedeleid täidame,” lausus ta.
Soome keskmine kaugkütte hind koos maksudega on 63.90 eurot megavatt-tunni eest. Eesti keskmine on kõrgem kui Soome oma ja Pärnus toodetav soojusenergia odavam kui Eesti keskmine.
Samal ajal on Pärnu sooja hinna tõus Eesti kõige järsem ja langeb enam-vähem samasse aega teiste kodukulude kallinemisega. Valimiste eel lubas Isamaa ja Res Publica Liit kodukulud kontrolli all hoida, seda saaks teha käibemaksu, aktsiise ja taastuvenergia tasusid alandades.