Rääma tulevikku hakkab mõjutama uus sild

Üks on kindel: kui üle Pärnu jõe peaks tulema uus sild, siis Rääma-poolne mahasõit oleks Raba tänava alguses.

FOTO: Urmas Luik

Pärnu uus sild algaks Raba tänavalt, teisel otsal on kolm toetumisvarianti. Rääma mõisa võib lammutada. Rail Balticu raudteejaam ei pruugi tulla Pärnusse.Sõudebaasi kõrval korrastatakse Rääma rand. Kõrgehitised pole Räämal teretulnud.

Linnavalitsus on lubanud pöörata suuremat tähelepanu jõeäärsetele traditsioonilistele ujumiskohtadele.

FOTO: Urmas Luik

Nii vähe inimesi haigla bussipeatuses on harv juhus. Tegelikult on uus ühistranspordikorraldus ühendust Räämalt linnaga halvendanud.

FOTO: Urmas Luik

Viimati noorte tehnikute majana tuntud Rääma mõisas oli palju aastaid lastekodu. Muinsuskaitse arvates pole siin kaitsmisväärset suurt midagi säilinud ning kogu ala võiks hoonestada uuesti.

FOTO: Ants Liigus

Rääma seltsi eestvõttel arutati Rääma põhikooli aulas linnaosa tulevikku. Kuigi valdavalt olid kõik istekohad võetud, osales nooremaid inimesi (needki 40. aastates) vaevalt käputäis. Veel noorematele paistab kodukandi käekäik olevat savi.

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius oli teinud tubli kodutöö, et anda ülevaade kõigist Räämat puudutavatest plaanidest.

Kolm sillavarianti

See, et üle Pärnu jõe ehitatav sild algab Raba tänavalt, on kindel. Kuhu silla teine ots tuleb, ei ole veel päris selge. Variante on kolm.

2007. aastal tehtud analüüs soovitas silda Raba–Aia tänava suunale. Kuna vahepeal midagi edasi ei liikunud, telliti 2011 uus analüüs, mis valmis tänavu.

Sellest analüüsist selgub, et Kesklinna sild on üle koormatud. Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmik niisamuti. Läbiv liiklus on liiga tihe, jalakäijate ühendustest kesklinnaga ei piisa. Kesklinna ühendus teiste linnapiirkondadega on samuti halb.

Kolm kõnealust sillavarianti on: Raba–Aia, Raba–Pargil ja Raba–Vingi. Pikem sild võib kaasa tuua vajaduse lisatoestuse järele.

Vaid Aia–Pargi puhul puuduvad mõjud rohealadele. Mis puudutab võõrandamisi, siis Raba–Aia puhul tuleks võõrandada osa Lai 11 kinnistust. Raba–Pargi pole võõrandada vaja. Raba–Vingil kuuluks võõrandamisele haldushoone ja kuus elumaja.

Raba–Aia ei lõhuks ainsana linnastruktuure.

Kõigi kolme variandi vahel on kahe kalda vahelise ühenduse kiiruse erinevused väikesed. Probleem võib olla ülenormatiivne müra, mis eeldab müratõkkeid.

Eksisteerib sillaehituse 0-variant (jätta see tegemata). 2030. aastaks oleks sel juhul kesklinn autodest umbes.

Eelistatuim sillavariant on Raba–Aia, kõige ebasobivam Raba–Vingi. Praeguse linnavalitsuse poolehoid kuulub Raba–Aia sillale, kuid siin on ees Lai 11 kinnistu omanik. Kui tema maa loovutamise kohalt ei nõtku, tuleb kaaluda muid variante.

Üldiselt kipub kavandatava silla kogumaksumus ulatuma 20 miljoni euroni.

Abilinnapea Kosenkraniuse ütlusel peab linn sillasooviga 2013. aastal jala Eesti valitsuse ukse vahele saama. Selleks on vaja kokkulepet silla asukoha suhtes ja vähemalt eskiislahendusi.

”Minu unistus on, et Pärnu saaks uue silla 2018. aastaks, kui tähistame Eesti Vabariigi 100. aastapäeva,“ ütles Kosenkranius. Sõjas õhku lastud Suursilla ju saime seoses oma riigi 20. aastapäevaga.

Kahtlemata on hea uudis see, et kui sild tuleb Raba tänava otsale, pole sel tänaval tarvis midagi võõrandada ega lammutada, sest uulits on uuteks sõidusuundadeks küllalt lai.

Ilvese ja Oja tänava vahel võlgnetakse Raba tänava laius kunagisele Lavassaare suslale, mis ajalukku kadunud raudteed pidi tiksudes linakombinaadile turvast vedas. Kooli aia ääres olnud magistraalkraavile samuti.

Masinatehas, mu arm

Rääma 7 kinnistust ehk kunagise masinatehase detailplaneeringust oli põhjalikult juttu eskiislahenduse tutvustamisel ja ülevaate selle kohta on andnud Pärnu Postimeeski.

Kosenkranius rabas kuulajaid oma seisukohaga, et hoonestus sellel jõeäärsel alal võiks olla niisama kõrge kui teisel pool Rääma tänavat.

Meenutagem, et kõigepealt tahtis arendaja pikkida jõekaldale 17korruselisi korterelamuid, siis 10–12korruselisi ja viimati nelja- kuni kuuekorruselisi majakarpe.

”Detailplaneeringu vaidlustes selgub piir, milleni Rääma inimesed ja arendajad on valmis minema,” tõdes Kosenkranius.

Masinatehase, õigemini selle, mis kunagisest õitsvast ettevõttest alles on jäänud, ostis Nordecon. Ilmselt maksti ülemäärast hinda. Siit ka soov, maksku mis maksab, kinnistu majakarpe täis ehitada.

Muuseas, arendajale masinatehas sellisena, nagu see on, meeldib. Lammutada on lubatud varemed siis, kui detailplaneering on käes. ”Planeeringuga tuleb edasi minna,” tunnistas abilinnapea ja ärgitas Rääma seltsi kinnistu eskiislahenduse kohta oma arvamusi avaldama, kui see esitatakse.

Raudteejaam ja sadam

Rail Baltic peaks praeguste plaanide kohaselt tegema Pärnus peatuse. Uue raudteejaama üks mõeldavaid asukohti oleks K-rauta taga Veteranide pargi alal, kus rongiliiklus kedagi ei segaks.

Teine võimalus on ”teisel pool silda, kus pöörab Oja tänavale“. Pärnu kesklinnast Rail Baltic läbi minema ei hakka – see kuulub julgete unistuste kilda.

”Kui me kohapeal kokku ei lepi, kuhu raudteejaam tuleb, siis seda Pärnusse ei tule. Kõige targem oleks K-rauta taga, kus piisab ruumi. Arvamus tuleb öelda siis, kui algatatakse detailplaneering,” kõneles Kosenkranius.

Jannseni tänava äärne sadam häirib Rääma elurajooni eesserva müra ja raskeveokite liiklusega Rääma tänavat pidi.

Kosenkranius lubas, et linn jälgib, kuidas täidetakse kokkulepet, mille kohaselt Jannseni sadam peab 30. novembriks 2013 olema kaubaveoks suletud. Siis peaks lõppema sadamasse saalivate raskeveokite liiklus Rääma tänaval. Mis saab kinnistust edasi?

Kosenkranius kehitas õlgu: sinna võidakse luua jahtide hooldusala või hoonestatakse kinnistu elamutega. Omaniku otsustada.

Kas sinna võiks tulla kruiisilaevade sildumiskoht? Tahab ju sadam süvendada faarvaatrit seitsme meetrini, et suuremad laevad sisse saaksid sõita. See aga on liiga tulevikuline jutt.

Rääma rand taastatakse

Pärnu jõe Rääma-poolsel kaldal on hallidest aegadest olnud kohaliku rahva ujumisala. Mäletatakse, et tippajal olid seal isegi riietuskabiin ja prügikastid.

Viimastel suvedel on kohalikud kurtnud parmudest topsisõprade üle, kes ujumiskohas pudelisse kiikavad ja laamendavad.

Nüüd on otsustatud, et järgmisest suvest on ujumiskoht taastatud, sest linn soovib, et kallas oleks avatud. Sõudebaas peab hoolitsema, et kohapeal oleksid päästevahendid ja inimene, kes kohal silma peal hoiaks.

Kuna linn on sõudeklubisse panustanud päris palju maksumaksja raha, on loomulik, et klubi kaldaala kasutamisele pisut kaasa aitaks.

Rääma mõis lammutamisele

Endine lastekodu ehk Rääma mõis on pikka aega seisnud tühjana. Korduvate ümberehituste tulemusena on hoone muinsuskaitse hinnangul väheväärtuslik ja kohustust seda säilitada ei ole. Selle asemele võiks ehitada ühiskondliku hoone, näiteks on samale alale ette nähtud veel üks lasteaed.

Jõude seisva ja laguneva mõisahoone vastu on huvi tundnud AS Hoolekandeteenused.

Rääma mõisa ja Männi pargi ala praegune planeeringulahendus lähtub sillavariandist Raba–Aia. Teiste variantide puhul jääb senine lasteaed ühele sillale ette ja teise puhul tuleks lõigata siil maad Peter Hundile kuuluva kunagise linavabriku kinnistust.

Võimalik on reserveerida kogu mõisaala uuele lasteaiale ja ühiskondlikule hoonele.

Praegusesse looduslikku Männi parki on kavandatud kaks laste mänguväljakut. Rääma selts tundis huvi laululava ja lõkkekoha tõnäosuse vastu.

Pärnu lehes on kirjutatud, et rekonstrueeritud Männi parki sobiks samuti August Jakobsoni massiivne monument kesklinnast.

Paremat bussiliiklust ei saa

Haigla juurest kolmel korral tunnis linna sõitva number 14 bussi graafikus on hommikul ja hilisõhtul 40minutine vahe, mis lähiajal kaob. Bussid 15, 16 ja 17 hakkavad tegema lisaringi, et inimesed jõuaksid hommikul varem tööle ja saaksid õhtul kaua ootamata koju. Nii peaks paranema bussiühendus Savi tänava tööstusrajooniga.

Tervikuna jääb haigla ja kutsehariduskeskuse juurest läbi Rääma linna ja Raekülla kulgev bussiliiklus töötundidel ülekoormatuks. Kolm number 14 bussi ei suuda 8–18 kogu sõitjatevoolu teenindada. Varem olid nende kõrval 15 ja 7, samuti 12.

Kosenkranius kaitses Rääma kehva ühistranspordikorraldust põhjendusega, et paremini ei saa. Kui tahame sellist bussiliiklust nagu 20 aastat tagasi, tuleks bussipileti hinda tõsta 2,5 korda. Selliseid (poliit)enesetapjaid Pärnu linnavalitsuses praegu ei leiduvat.

Parema selgituseta on endiselt küsimus, et kui praegune ühistranspordireform kokkuhoidu ei andnud, miks oli vaja kõik pea peale pöörata.

Kitsaskohti teades saanuks parandada bussiühendust linnas seal, kus vaja, ja jätta see halvendamata neis piirkondades, kus ühistransport toimis. Näiteks Räämal.

Bussiliikluse kohta kostis saalist palju nurinat, Kosenkranius laiutas korduvalt käsi.

”Kui piletitulu langeb alla kümne protsendi, on mõistlik tasuta ühistransport,“ rõhutas Kosenkranius.

Pärnul on kukkumisruumi, sest piletimüük katab esialgu veel kolmandiku linnabusside käigushoidmise kuludest.

Mitu räämakat meenutas siinkirjutajale, et oli see Viisitamm, mis ta oli, aga siis käinud linnavalitsus linnaosades sagedamini elanikega kohtumas. (Rääkijad unustasid, et tollasel linnapeal oli alati rahva lähedusest kinnises ruumis lahkumisega kiire.)

Miski ei sega Pärnu teisi linnaosi Rääma seltsi eeskujul kutsumast linnavalitsejaid kodukandi tulevikust rääkima. Rääma seltsi koosolek läks küll asja ette.

Tagasi üles