Tartu kaasas loomeinimesed ettevõtlusse

Tartu loomemajanduskeskuse kolmas maja avati tänavu kevadel ja see asub muinsuskaitse all olevas unikaalses puithoones. Foto: Haide Rannakivi

Tänavu sügisel oma kolmandat aastapäeva tähistanud Tartu loomemajanduskeskus on pälvinud laialdast tähelepanu kogu Eestis, selle tegemisi on korduvalt uudistamas käinud pärnakadki.

Novembri lõpus väisas loomemajanduskeskust Emajõe Ateenasse väljasõidu korraldanud arhitektide seltskond, järjepidevalt on ülikoolilinnas tegutseva keskuse tegemistel silma peal hoidnud nii Pärnu kui Pärnumaa arenguspetsialistid.

Tartu kesklinnas asuva loomemajanduskeskuse näol on tegemist põneva kooslusega. Kuigi keskuse üks põhitegevusi on aidata loomeinimesi ettevõtluse alustamisel, on see andnud linnale rohkem lisaväärtust: korda on tehtud ja sisustatud märkimisväärselt kehvas seisus olnud kolm puitmaja Karlova linnaosa väravas, uuel aastal saab valmis majade taga asuv ja paksu kultuurkihi alla mattunud pargiosa, toonud vähekäidavasse piirkonda külastajad, loonud kunsti- ja kultuurikeskkonna, kus korraldatakse näitusi, festivale, seminare.

Loomemajanduskeskusest ja seda ümbritsevast piirkonnast on tekkinud tõmbekeskus.

Tartu linn on investeerinud loomemajanduskeskusesse üle poole miljoni euro. On oluline, et maksude ja mitmesuguste muude väärtuste kaudu on linn sealt saanud tagasi rohkem, kui on sinna panustanud.

Kolm aastat tagasi

Tartu loomemajanduskeskus asutati Tartu linna sihtasutusena 2009. aasta sügisel. Kolme aasta jooksul on keskuses äriplaani kaitsnud ligi 50 ettevõtet, mis on loonud sadakond töökohta. Alustanud ettevõtetest on tegevuse lõpetanud vaid kaks.

Keskuse Kalevi tänaval asuvas kolmes majas tegutseb fotograafe, kunstnikke, disainereid, maastikuarhitekte, filmiloojaid, kunstivahendajaid, 3D lahenduste loojaid. Samuti asuvad seal disainipood, ajastumoodi pakkuv kauplus Kompvek ja kohvik Spargel.

Tartu loomemajanduskeskuse juhataja Raul Oreškini jutu järgi arutleti tollal, kui loomemajanduskeskuse idee Tartus esile kerkis, väga palju selle üle, kas niisugust keskust on üldse vaja ja kas see aitaks loomeinimeste probleeme lahendada.

Oreškini sõnade kohaselt on uuringud kinnitanud, et paljudel loomeinimestel pole tänapäeval püsitöökohta asutuses või organisatsioonis. „Liitutakse pigem ühe või teise projektiga, et oma loomingulist potentsiaali ära kasutada,“ märkis ta.

Uuringutest on selgunud, et 70 protsenti loomevaldkonnas õppivatest tudengitest on kooli lõpetades tööta. Samuti puuduvad selles valdkonnas kooli lõpetajatel ettevõtlusoskused, et endale ise töökoht luua. „See tähendab, et on vaja alternatiivi,“ rääkis Oreškin.

Laialdane arutelu oli veel loodava keskuse asukoha üle. Algul pakkus Tartu linn välja kinnistuid linna ääres, millega keskuse arendajad päri ei olnud. „Meie seisukoht oli, et see peab olema kesklinnas,“ ütles Oreškin „Kui see on linna piiril, jääbki ta subsideerimist vajavaks keskkonnaks. See peab olema kultuuriettevõtete keskel, et tekiks isemajanduslik võime.“

Kalevi 13, 15 ja 17 kinnistu üks majadest vajas tollal vaid sanitaarremonti, suuri investeeringuid teha ei tulnud. Tulevikus oli võimalus kasutusele võtta teisedki kaks hoonet. Nüüdseks on kõik kolm hoonet remonditud. Viimane neist avati tänavu kevadel.

Kuidas toimib?

Tartu loomemajanduskeskuse üks põhilisi ülesandeid on pakkuda klassikalist ettevõtte inkubatsiooniteenust, ainult et loomemajanduse valdkonnas. Ideid alustava ettevõtte loomiseks võivad esitada kõik eraisikud.

Esmalt satub alustav ettevõtja eelinkubatsiooni perioodi, mis kestab kolm kuni kuus kuud. Selle aja jooksul aitab keskus panna idee sobivasse äriplaani, mis peaks olema konkurentsivõimeline, ja seda tuleb kaitsta komisjoni ees.

Järgneb nelja-aastane inkubatsiooniperiood. Selle aja jooksul võib üürida keskuses soodsa hinnaga ruume, kasutada ettevõtte arendamiseks teenused, saada majandusnõu ja koolitusi.

Tähelepanuväärne on, et kahel esimesel aastal on ruumide rendihind kaks korda madalam turuhinnast, järgnevatel aastatel hind tõuseb. Inkubatsiooniperioodi lõppedes peaks ettevõte olema valmis keskusest välja lendama. Kui otsustatakse aga keskuse ruumides edasi tegutseda, tuleb renti tasuda kommertsalustel.

„Et oleme tegutsenud vaid kolm aastat, meil ühtegi välja lennanud ettevõtet veel ei ole,“ märkis Oreškin.

„Kui majanduslanguse põhja perioodil tegevust alustades võis arvata, et need ettevõtted ei pruugi ellu jääda, siis need, kes kitsastes tingimustes alustasid, on selle üle elanud,“ tõdes Oreškin.

Keskus pakub loodavatele loomeettevõtetele turvalist kasvupinda. Kui enamasti pole loomeettevõtted kasvule orienteeritud, on Oreškini jutu järgi nende keskuses kasvule suunatud ettevõtteid 40 protsenti.

Soodsa rendihinna ja nõustamise kõrval peavad keskuses tegutsevad ettevõtted oluliseks üksteiselt nõu küsimist ja koosolemist.

Loob väärtust

Tartu loomemajanduskeskus teeb koostööd teiste kultuuriasutuste, koolide ja ürituste korraldajatega. Tihe side on Karlova linnaosa rahvaga, sest just selle keskuse kaudu leiab külastaja sinna kanti tee. Keskuse hoonete juures asub pargiala, mille korrastamisega tegeldakse. Parki paigaldatakse uus välimööbel ja valgustus, ehitatakse kõlakoda.

Juba enne pargi valmimist on keskuse õuel toimunud festivale, kontserte ja teisi kultuuriüritusi. Keskuse majades korraldatakse järjepidevalt näitusi, koolitusi, loenguid, võimalus on külastada kauplusi ja kohvikut.

Kogu kompleks on muutunud atraktiivseks kohaks, mida armastatakse külastada. Oreškin tõi näite, et nende saal on broneeritud juba vähemalt märtskuuni. Või kui keegi otsib omapärast ja ainulaadset sünnipäevakinki, võib selle leida keskuse kohviku juures asuvast vitriinist. Seda võimalust kasutatakse tihti.

Kinnisvarabürood on hinnanud, et keskuse hoonete renoveerimisega on kasvanud sealsete linnaelanike kinnisvarahinnad. Tartu linn on uue tõmbekeskuse tekkimisega sealsetel tänavatel sisse seadnud parkimistasu, mis laekub linnakassasse. Keskus on toonud Tartusse hulganisti projektiraha ja sealsete ettevõtete maksude näolgi laekub linnale tulu.