Jaanuaritorm tõi rannakaluri talus vee ahju

Juheta talu 2013. Foto: Ants Liigus

2005. aasta jaanuaritorm kujunes perekond Lopsikule nagu paljudele teistele rannaäärsetel eluvatele peredele tõeliseks ellujäämisõppuseks: sellel perel on aidanud uputuse tagajärgedega toime tulla kalurirahvale omane huumorimeel, kindlustusraha ja perepea kuldsed käed.

Ain ja Sirje Lopsik elavad Audru poldril Juheta sadama kõrval ja nende juurde jõuda on lihtne: peremees Ain õpetab telefonitsi, et tuleb sõita nii kaua, kuni vesi vastu tuleb, ja oletegi päral. Täpselt nii ongi.

Taluhoonetest mõnekümne meetri kaugusel suubub Tuuraste oja Pärnu lahte. Juheta on maakonnas üks korralikumaid väikesadamaid, kus Euroopa kalandusfondi toetuse abil uuendati mullu kai ja paadikuurid. Sellest sadamast popsutavad merele Saulepa kalurite paadid.

Ain on Tõstamaalt ja Sirje saarlane. Vana koitanud palkmaja ostsid nad Audru poldrile 1987. aastal. See oli sovhoosiaeg. Asukoht oli hea kalale minekuks, mis sest, et asub merepinnast ainult mõne meetri kõrgusel – Ain Lopsik on merel harjunud käima juba lapsest saati.

Sõber appi

Meenutades 2005. aasta kolmekuningapäevale järgnenud katastroofi, ei olnud perel toona hirmugi, et vesi võib hakata ootamatult tõusma. Selles talus käib vesi igal sügisel korra vastu majaseina ära ja pole hullu. Külarahvas küll teadis rääkida, et 60ndate uputuse ajal ärganud selle talu vanaperenaine hommikul ja astunud voodist jahmunult otse vette. Aga see oli lihtsalt üks vana lugu. Isegi 80ndate aastate lõpus olid põllud korra kõik vee all, aga tuppa meri ei tulnud.

Sel 2005. aasta 8. jaanuari õhtul uinus aga Lopsiku pere oma voodites teadmisega, et tormi tõttu pole elektrit. Nii ei kuuldud uudiseid. 2000. aastal valminud ühekorruseline kivimaja raksus tormituultes.

Südaööl ärkas perenaine veesolina peale ja nägi ehmatusega, et vesi pressis end mulksudes läbi laminaadi. Peagi selgus, et Ainile, Sirjele ja nende lastele oli kottpimedas appi saabunud Aini hea sõber, kes viis nad oma tallu. Midagi päästma hakata peale inimeste ei tulnud peremehel pähegi.

Sõber tüüris auto otse talu treppi, mille esimene aste oli juba vee alla jõudnud kaduda. Kolm siga olid laudas rinnuni vees ja sinna nad ka jäid, koer oli vee eest putket teinud ja kuut ujus vee peal. Ain teab, et samal ajal ronisid tema naabrid – Ants Merivald perega – vee eest pööningule pakku.

Elus on hullematki

Vee tõus jätkus ja 9. jaanuari varavalges oli meri tõusnud juba eluhoone alumisest aknaäärest kämbla jagu kõrgemale. Auto oli garaažis uppunud, vesi viinud minema suure virna majaehituseks mõeldud materjali ja kalurite suure paadi. Paat saadi hiljem poldrilt kätte, kuigi marodöörid olid sel juba kallal jõudnud käia.

Kui pere vee alanedes järgmise päeva õhtul koduukse avas, voolas vesi sellest välja nagu kosest. Ujutus voodisse ei olnud pääsenud, küll aga ahju. Ühel ahjul oli vesi leotanud ahjukivid lahti. Sead olid kenasti elus ja terved.

Õnneks olid eluhoone ja vara kindlustatud. Ain Lopsik lõhkus kohe põrandad ja meetrikõrguselt seinadki lahti ja asus neid vahetama. Head sõbradki tulid toeks, üks aitas põrandat lahti lõhkuda, teine andis auto. Vald toetas rahaga.

“Kevadpüügiks, kui jää läheb, olid mul kõik tööd tehtud. Teised siis alles alustasid remondiga. Neil oli jama, kel polnud kindlustust. Naabrimees pani alles eelmisel aastal uued põrandad,” meenutas ta. Kogu uputuse sogast ja prahist tehti aga jaanituld.

Lopsikud suudavad vaadata toonasele hävingule huumoriga. Elus on hullematki ette tulnud ja kõige tähtsam on tervis.

Perepea Ain on merel olnud surmasuus, iga kalur on kordi kukkunud jääauku, aga ka kellegi elu päästnud.

Muidugi oli tollest ellujäämisõppusest mitmel järgneval aastal hirm nahas: 2006. aastal tõsteti talus vee tõustes kogu mööbel põrandast kõrgemale. “No meie ajal vesi enam nii kõrgele ei tõuse. Oleme kogu loo juba unustanud,” lausuvad abikaasad.

2005. aasta jaanuaritorm ja üleujutus

* Ööl vastu 9. jaanuari mitut Põhja-Euroopa riiki tabanud orkaan Gudrun põhjustas Eestis kõige rohkem kahju Pärnumaal. Üleujutatud piirkondadest Pärnus ja maakonnas oli 9. jaanuari õhtul kella kuueks evakueeritud üle 200 inimese, 13 inimest oli alajahtumise tõttu viidud Pärnu haiglasse.

* Orkaani mõõtmeteni ulatuv, kuni 37 meetrit sekundis möllanud lääne- ja edelatuul täitis Pärnu rannaäärsed tänavad rinnuni ulatuva veega: 9. jaanuari hommikul kell 7.30 mõõdeti veetaset Pärnus 2 meetrit ja 95 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli, kella kolmeks pärastlõunal oli veetase langenud alla kahe meetri.

* Pärnu linnavalitsus kuulutas ranna rajooni, Raeküla ja Vana-Pärnu katastroofi piirkonnaks.

* Kokku hinnati 2005. aasta jaanuaritormi esmaseid kahjusid Pärnus ja Pärnumaal 411 miljonile kroonile, sellest moodustas maakonnas tehtud kahju 64 miljonit krooni.

* Ranna rajoonis ja kesklinnas sai kannatada 289, Vana-Pärnus 330 ja Raekülas 156 elamut. Ettevõtetest kannatasid kõige rohkem Tervis, Pärnu Vesi ja Rannahotell. Linnavarast kannatasid kõige rohkem pargid ja tänavad, koolide-lasteaedade katused ja tänavavalgustus.

* Pärnumaa ettevõtluse otseseks tormikahjuks loeti 93 miljonit krooni, kahju kannatas paarsada ettevõtjat, neist suurem osa väikeettevõtted.

* Kalurite liit hindas kohalike kalurite ja sadamate kahjusid Pärnumaal kokku 11 miljoni krooni ulatuses, põllumajandustootjate liit kahe miljoni krooni ümber.

* Maakonna riigimaanteed said kahju kaks miljonit krooni, torm langetas Pärnumaal 270 000 tihumeetrit metsa.

Andmed: Pärnu Postimees