Pärnu spordihalli paigaldati Eesti Olümpiakomitee ja kultuurkapital abiga elektrišoki aparaat ehk defibrillaator, mis vähendab tunduvalt äkksurma ohtu.
Pärnu spordihallis aitab äkksurma korral elustamisaparaat
6. veebruar 2013, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Pärnu spordisaalides pole äkksurmasid juhtunud, on spordihalli peaadministraatori Margit Suhhostavetsi sõnade järgi hea teada, et majas on seadeldis, mille abil võib südame rütmihäirete või infarkti korral kellegi elu päästa. „Meedias on olnud juttu juhtumitest, kus noorel ja pealtnäha tervel inimesel sportides süda seiskunud. Meie majas käib päeva jooksul 700–800, vahel isegi tuhatkond eri vanuses inimest. Meil õnneks midagi juhtunud ei ole. Loodan, et ei juhtugi, aga oleme sellisteks juhtumiteks nüüd paremini valmis,“ seletas ta.
Elustamisaparaat on lihtne abivahend, mida kasutatakse kannatanu elustamiseks südame äkksurma korral. Kõige efektiivsem viis süda uuesti rütmi saada on kiire elektrišokk, mille annab elustamisaparaat. Iga minutiga elektrišokini langeb elustamisvõimalus ligi kümme protsenti.
Suhhostavetsi kinnitusel on spordihalli peasissekäigu kõrvale paigaldatud elustamisaparaati väga lihtne kasutada, sest see annab häälkäskluste ja signaalidega teada, kuidas elektroodid inimese külge kinnitada, millist nuppu aparaadil vajutada ja sedagi, kas abivajajale tohibki elektrišokki teha. Kui vastavat näidustust ei ole, siis aparaat elektrit ei anna. „Ainuke asi, mida peab teadma, on see, et elektroode ei tohi patsiendi küljest enne ära võtta, kui arst on kohale jõudnud, sest need on ühekordseks kasutamiseks ja teist korda ei kleepu,“ märkis ta.
Suhhostavets lisas, et elustamisaparaadi kasutamise kohta tehakse spordihalli töötajatele koolitus.
Eestis tuleb aastas ette ligikaudu 3000 äkksurma. Uuringud on näidanud, et sportimine tõstab äkksurma riski kaks–kolm korda.
Sportlaste ja rahvuskoondiste arsti Mihkel Mardna jutu järgi ei ole meditsiinilise kontrolliga võimalik äkksurmaohtu varem diagnoosida.
„Defibrillaator tõstab ellujäämisvõimalusi tipp-, noor- ja harrastussportlaste, treenerite ja spordivõistluste pealtvaatajate seas kordades,“ põhjendas Mardna elustamisaparaatide paigaldamise vajadust suurematesse spordikompleksidesse.
Meditsiinitehnikaga tegeleva firma AB Technology OÜ tooteeksperdi Ilmar Kelderi sõnade kohaselt on samasugused elustamisaparaadid mujal maailmas väga levinud. Näiteks Stockholmis on aparaat sajas taksos, Kopenhaagenis aga metroos, bussi- ja raudteejaamades.
„Tore, et meilgi on hakatud neid rahva kooskäimiskohtadesse paigaldama. Analüüs on näidanud, et igal pool, kus neid kasutatakse, on nad efektiivsed,“ lausus Kelder.
Peale Pärnu spordihalli paigaldati samasugused elustamisaparaadid üle Eesti veel üheksasse suuremasse spordisaali. Pärnussegi peaks defibrillaatoreid lähimal ajal juurde tulema.