Uut jahiseadust küpsetatakse edasi

Maaomanik ja jahimees Aivar Pikkmets arvas, et suurem vastasseis ja teravamad vaidlused uue jahiseaduse sõnastamisel on tulnud suurmetsaomanike keskelt. Foto: Urmas Luik

Esmaspäevast lõppes uue jahiseaduse eelnõusse ettepanekute ja täienduste tegemise järjekordne voor, keskkonnaministeeriumi teatel viimane enne seaduse parlamenti vastuvõturingile saatmist.

Kuigi uut jahipidamise seadust on Eestis tehtud 2009. aastast ja vana seaduse üle vaieldud 2006. aastast, pole paljud maaomanikud ikka veel seaduse tekstiga rahul.

Samal ajal on Pärnumaal uue jahiseaduse loomine läinud ilma selleta, et maaomanikud ja jahimehed oleksid teravalt tülli pööranud.

Seda kinnitas Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht Eero Nõmm ja mitme maaelu liidu juhatuse liige Aivar Pikkmets, kelles on ühes isikus koos põline põllumees, maaomanik ja jahimees.

Eero Nõmm ütles, et Pärnumaa jahimeeste liit on delegeerinud läbirääkimised ja arutelud seaduseteksti üle Eesti jahimeeste seltsile. Tema arvates leevendab vastuolusid Pärnumaal seegi, et enam kui pool siinsetest maaomanikest on ise jahimehed.

“Samuti on meie maakonna jahiseltsid väga tublid ja ulukite arvukust nõuetele vastavalt piiranud,” sõnas Nõmm. “Üldiselt oleme pidanud õigemaks esitada oma seisukohad Eesti jahimeeste seltsile, mille esindajad osalevad uue jahiseaduse loomisel.”

Maaomanikud ja jahimehed

Aivar Pikkmets osaleb nii maaomanike kui ka jahimeeste organisatsiooni juhatuse töös. Ta on 23 aastat olnud jahimees, kellel on Lõpe kandis kodutalus 400 hektarit maad.

Pikkmets ütles otsesõnu, et konflikt uue seaduse üle on tema arvates tekkinud suurmaaomanike keskelt.

“Vahel tundub, nagu suurmaaomanikud ja suurte metsamassiivide valdajad tahaksid, et looduses üldse loomi poleks,” ütles Pikkmets. “Jahimehed omakorda kardavad, et riigimetsa majandamise keskus on otsustanud jahialasid oksjonitel müüma hakates jahi pealt teenida ja ajavad jahiõiguse ostu nii kalliks, et Eesti jahimehed ei jõua seda välja osta.”

Nõmme kinnitust mööda kuulub suur osa jahialadest Pärnumaal just riigimetsa majandamise keskusele ehk riigile.

Jahimehed on avalikkuse ees väljendanud muret jahiseadusest tuleneva maaomanike õiguse üle keelata oma metsades jahipidamine ja korraldada seal väikeulukijahti ise.

“See õigus on maaomanikel praegugi, vana jahiseaduse järgi, selles osas pole tulemas midagi uut,” täpsustas Nõmm. “Väikeulukijahi puhul kavatsetakse muuta maaomaniku õigust jahti pidada, olenemata kinnistu suurusest, varem pidi maaomandi suurus selleks olema vähemalt 20 hektarit.”

Ministeerium selgitab

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juht Pavel Ivanov selgitas, et kinnistu suuruse piirangu kaotamine väikeulukijahil on seadusse sisse viidud eesmärgiga anda maaomanikele suurem voli koduloomi ja -linde ning taimi kaitsta väikeulukite tekitatava kahju eest.

Väikeulukite nimekiri koostatakse keskkonnaministri määrusega. Praegu on väikeulukiteks sellised loomad nagu jänesed, rebased, kährikud, nugised, mingid ja koprad, peale selle linnud.

Põllu- ja metsakahjustusi on põhjustanud enamasti siiski suurulukid: kitsed, põdrad ja metssead. Koduloomi on murdnud hundid. Suurkiskjate tekitatud kahju korvab riik.

“Kui väikeulukite nimekirja pandaks metssead, saaksid jahimeestest maaomanikud tõesti efektiivsemalt oma töövilju kaitsta,” arvas Pikkmets. “Oleme selliseid ettepanekuid teinud aastate jooksul korduvalt, siiani tulutult.”

Uluksõraliste kahjude hüvitamine peaks seaduse kohaselt olema jahimeeste päralt, kui nad ei ole suutnud kinni pidada oma jahialal kokkulepitud ulukite arvukuse kontrollnumbritest.

Seni ei tea keegi kedagi, kes oleks ulukite tekitatud kahju jahimehena põllu- või metsameestele hüvitanud. Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhi edastatud hinnangu kohaselt peaks uus jahiseadus suutma selleski valdkonnas olukorda muuta.

“Kui maaomanikul ja jahipiirkonna kasutajal ei õnnestu sõlmida kokkulepet uluksõraliste tekitatud kahju hüvitamiseks, näeb seadus ette mehhanismi kahjude osaliseks hüvitamiseks maaomanikele,” kirjutas Ivanov. “Sellisel juhul tekib maaomanikul nõude õigus vaid juhul, kui ta on jahipiirkonna kasutajat eelnevalt teavitanud võimalikest kahjustuskohtadest ja lubanud oma maal jahti pidada.”

Keskkonnaministeeriumis usutakse, et selline osaline kahju kompenseerimine peaks tulevikus olema erandlik, sest uus jahiseadus suunab maaomanikku ja jahipiirkonna kasutajat omavahel lepingut sõlmima.

“Üldjuhul lepitakse kokku ka jahilooma tekitatud kahju hüvitamise detailid,” selgitas Ivanov. “Maaomanikel tekib edaspidi võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimisel või algatada jahipiirkonna senise kasutaja väljavahetamine. Sellega luuakse eeldused sisulistel kokkulepetel põhineva jahi korraldamiseks jahipiirkonnas.”

“Kui meie jahiselts kaotab oma jahiala riigimetsas, sest ei jõua oksjonil jahiõigust osta, siis võõrastel ma oma maa peal jahti pidada küll ei luba,” ennustas 400 hektarit maad omav Pikkmets.

Suurulukite jahipiirkondade suuruseks Eestis on seaduse järgi maismaal vähemalt 5000 hektarit.