Sotsiaaldemokraadid tahavad, et arutelu all olevasse uude jahiseadusse liidetakse säte, mis annaks püsiasustusega väikesaarte voli- või üldkogule õiguse sekkuda kodusaarel jahikorraldusse.
Väikesaared tahavad jahiseadusse eritingimust
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
16. veebruar 2013, 09:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikesaari puudutava ettepaneku esitas Hiiumaalt valitud sotsiaaldemokraadist rahvasaadik Kalev Kotkas käesoleval nädalal, mil lõppes seaduseelnõusse ettepanekute tegemise aeg. Eile arutas ettepanekut riigikogu keskkonnakomisjon.
Väikesaarte huvide eest seisev Mark Soosaar, kes osales ettepaneku vormistamise arutelul, ütles, et eelnevalt sai nõu peetud Vormsi ja Kihnu vallavanemaga, samuti Abruka saarevanemaga.
“Manijal on samuti suur osa inimesi seda meelt, et looduskaitselistes ja jahindusse puudutavates küsimustes võiks ja peaks saama õiguse kaasa rääkida väikesaare kogukond, mitte et üks või teine maaomanik saaks käituda neis küsimustes oma suva järgi,” selgitas Soosaar.
Ettepaneku parlamendis heakskiitmise ja uue jahiseaduse vastuvõtmise järel antakse väikesaarte üldkogu pädevusse jahi korraldamine väikesaartel.
Ettepanek pärsib jahiseaduse uues redaktsioonis maaomanikele väikeulukite ja lindude jahi korraldamise õiguse andmist, olenemata talle kuuluva kinnistu suurusest.
“See välistaks olukorra, kus saarerahva enamikule ei meeldi, kui nende kodu lähedal hakatakse näiteks linnujahil püsse paugutama, kuid üks või paar kinnistuomanikku kasutab neile antud õigust oma maal jahipidamise lubamist,” selgitas Soosaar. “See ei tähenda, et saare üldkogu ei võiks kokkuleppel jahipidamist lubada, kui neil selle vastu midagi pole.”
Väikesaarte üldkogus on hääleõiguslikud kõik saarel alaliselt elavad vähemalt 15aastased elanikud.
Väikesaarte nimistus on Abruka, Kihnu, Kesselaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme ja jahiseaduse juhtivmenetleja Kalle Pallingu sõnade järgi on aastaid oodatud uus jahiseadus saamas viimast lihvi ning kuni esmaspäevani oli kõikidel huvilistel võimalik esitada oma muudatusettepanekuid.
“Seni on kohtumistelt kõikide huvigruppidega lisandunud hulgaliselt muudatusettepanekuid ja arutelud nende üle jätkuvad keskkonnakomisjonis veel tuleval nädalal,” lubas Palling. “Uut jahiseadust on keskkonnakomisjonis arutatud viiel korral ja kaasatud on olnud kõik seadusega seotud sihtrühmade esindajad.”
Jahiseaduse eelnõu on plaanitud seadusena riigikogus vastu võtta hiljemalt 28. veebruaril.