Internetis lobisedes peab sõnu valima

“Väga oluline on meeles pidada, et kui te pole kindel, kas informatsioon, mida levitate kellegi kohta, on õige või mitte, siis soovitan tungivalt seda mitte jagada,” rõhutas veebipolitsenik Maarja Punak. Foto: Andres Haabu

Internetti enda kohta andmete sisestamisel tuleks olla ettevaatlik ja alati valmis selleks, et info taasavaldatakse mujalgi. Teisalt avastavad inimesed tihti internetist enda kohta jutte ja pilte, mida nad seal sugugi näha ei soovi.

Näiteks sagenesid külas vargused ja Mari kirjutas oma blogis, et ju see Ants varastab, kuidas ta muidu uue auto osta sai, või kui Malle hulkumas käiv kassi lonkavana koju tuli, postitas naine oma Facebooki kontole, et kindlasti Jaan lõi, sest see sadist alati ähvardab, kui kass ta hoovis sirtsutamas käib.

Aeg-ajalt tundub, et igaühel on vabadus kirjutada internetis, mida arvab ja Antsudel ja Jaanidel polegi suurt midagi enda kaitseks ette võtta. Ometi saab nii laimu kui teie teadmata üles pandud piltide vastu üht-teist teha. Tõsi, see ei pruugi lihtne olla.

Veebikonstaabel Maarja Punak rõhutas, et kellegi teise au teotamine on keelatud põhiseaduse § 17 järgi ja selle kaitse tagavad võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1046.

Kui interneti vahendusel inimese kohta valet kirjutatakse, siis enda hea nime kaitseks saab esitada hagi tsiviilkohtusse. “Politseil puudub vastav pädevus taoliste juhtumite menetlemiseks,” lisas ta.

Hoiatage vale levitajat

Vahel piisab sellestki, kui laimajale antakse teada tema teo lubamatusest.

“Tõsisemate juhtumite korral Facebookis oleme väidetavatele laimajatele saatnud teavituskirja, mille sisuks on meeldetuletus, et kui vastav postitus on vale, siis sellega teotatakse teise inimese head nime ja selle alusel võib solvatud isik pöörduda hagiga tsiviilkohtusse. Enamasti taolisest kirjast piisab ja postitus kustutatakse,” rääkis Punak.

Kui tegemist on mõne foorumiga, tuleb vale info mahavõtmiseks pöörduda lehekülje haldajate poole. Tavaliselt saab nende andmed “abi” või “kontakti” teema alt, vahel tuleb natuke rohkem otsida.

“Suhtlusportaalides saab palju ise ära kustutada, tüli tegevad inimesed võib blokeerida ja sõbralistist kustutada ning sätteid saab muuta nii, et võõrad ei saaks enam kirju kirjutada või postitusi teha,” õpetas Punak. “Oluline on kõikidel meeles pidada, et kui te pole kindel, kas informatsioon, mida levitate kellegi kohta, on õige või mitte, siis soovitan tungivalt seda mitte jagada.”

Andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand rääkis, et üsna tihti tuleb neil inimestele nõu anda, kuidas oma andmeid internetist kustutada. Täpsemalt, kelle poole pöörduda ning kas ja millise õigusakti alusel seda teha saab. Näiteks Facebooki poole on inspektsioon tänavu juba kahel korral pöördunud palvega kellegi andmed maha võtta.

Kõige levinumad inimeste pahameele põhjustajad on Facebookis ja teistes sotsiaalvõrgustikes tehtud libakontod ja enamasti saavad inimesed andmed kustutatud.

Kui aga inimene avastab kuskilt internetist oma pildi või YouTube’ist video, mida ta sugugi avalikult näidata ei taha, on samuti võimalusi nende eemaldamiseks.

Kui video on endiselt aktiivne, on kiireim võimalus pöörduda avaldaja poole, viidates isikuandmete kaitse seaduse rikkumisele (§ 10 lg 1) ja nõuda video eemaldamist, juhatas Liivrand.

Kui sellest abi pole või ei ole teada, kes on video üles laadinud, võib pöörduda YouTube’i poole. Selleks peab omama Google’i kontot või selle endale tegema ja esitama raporti.

Kui sealt ei vastata, võib pöörduda kaebusega andmekaitse inspektsiooni poole, mis võtab ise YouTube’iga ühendust. Kui videomaterjal on maha võetud, aga inimene tunneb, et on saanud kahjustada, võib kahju hüvitamiseks pöörduda tsiviilkohtusse.

Ajal, kui sõbrannaga kohvitassi taga lobisemine on kolinud internetti paljudele nähtavaks jutuajamiseks, tasub arvestada, et interneti avarustes ei tohi naabrinaise või ülemuse kohta välja öelda sugugi kõike, mis parajasti meelel.

Isikuandmete kaitse seadus võimaldab nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist, mis internetis seisva olukirjelduse puhul tähendaks andmete isikustatud kujul töötlemise lõpetamist. “Info muutub isikuandmeteks hetkest, kui inimene, kellest jutt, saab äratuntavaks,” selgitas Liivrand.

Andmete töötlemise lõpetamiseks tasub jällegi esmalt pöörduda avaldaja poole viitega isikuandmete kaitse seadusest tulenevale õigusele.

“Kui andmed on Facebookis ja andmete avaldajaga suhtlemine ei ole andnud tulemust, on võimalik Facebooki keskkonnas teatada privaatsuse riive juhtumist,” rääkis Liivrand. “Kui inimene seda ise teha ei saa, ei oska või see ei ole andnud tulemust, on võimalik kaebusega pöörduda andmekaitse inspektsiooni poole.”

Internetti pandu on kõigi oma

“Internetti endast loo kirjutamisel või enda kohta andmete sisestamisel tuleks olla ettevaatlik ja kõhklev,” soovitas Liivrand. “Alati tuleks olla valmis selleks, et info taasavaldatakse mujalgi, mitte ainult algallikana valitud portaalis. Info taasavaldamine on seaduse kohaselt lubatud.”

Interneti puhul on vägagi võimalik, et taasavaldamine toimub juba palju laiema levikuga kanali kaudu. Näiteks kirjutate Facebookis oma konfliktist arsti juures või lapse õpetajaga ja järgmisel päeval loevad tuhanded inimesed seda juba ajalehest.

“Isikuandmete kaitse seadus küll jätab inimesele võimaluse nõuda andmete kustutamist hiljemgi ja konkreetsest kanalist, näiteks mõnest ajaleheartikli veebiversioonist, kuid kord juba internetis välja antud info kokku korjamine on teatud mõttes tinglik. Andmete omanik ei saa iial teada, kuhu ja kelleni tema kohta käiv info on juba jõuda võinud,” tõdes Liivrand.

Tehke nii

Kui avastate internetist oma andmed, pildid või video, mida seal näha ei taha, siis tegutsege nii:

* pöörduge avaldaja poole,

* võtke ühendust veebilehe omanikuga,

* pöörduge andmekaitse inspektsiooni poole,

* pöörduge kahjuhüvitamiseks kohtusse.

Allikas: andmekaitse inspektsioon