Homsel rahvusvahelisel õiglase kaubanduse päeval juhitakse tarbija tähelepanu tõsiasjale, et paljud meie toidulauale ja selga-jalga jõudvad tooted valmivad arengumaades, kus tootjatele makstakse nende töö eest häbiväärselt vähe.
Riina Kuusik: maailm muutub iga ostuga
8. mai 2009, 09:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiglase kaubanduse Eesti projekti koordinaator Riina Kuusik, õ
iglase kaubanduse süsteem (ingl k
fair trade
) garanteerib põllumehele toote eest hinna, mis katab tootmiskulud ja kindlustab normaalse äraelamise. Ent kes selle kõrgema hinna lõpuks kinni maksab?
Selle hinna maksavad kinni kas lõpptarbijad või sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtjad, kes otsustavad, et kõrge kasumimarginaali asemel on neile oluline pikaajaline vastutustundlik äri.
Samal ajal näiteks Helsingis on poes kõrvuti tavabanaan ja fair trade’i banaan, tavabanaan maksab 1.9 või 1.99 eurot, fair trade’i banaan aga 2.02 või 2.05. Nii et see vahe on täiesti ebaoluline.
Erinevus fair trade’i banaani ja suurfirmade banaani vahel seisneb selles, et suurfirma saab teha allahindlusi, aga fair trade’i puhul on oluline stabiilne hind.
Kuna õiglase kaubanduse programmiga 58 arenguriigis liitunud 1,5 miljonile talunikule seatakse väga täpselt ette tootmistingimused, kas siis võib eeldada, et sealtkaudu tulev kaup on kvaliteetsem?
Ei. Kvaliteeti me ei garanteeri, aga kvaliteedi kontroll on nii või naa ju kõigil toodetel. Tarbijatena eelistame ikkagi eelkõige head toodet. Eetilised kriteeriumid nagu keskkonnasäästlik tootmine, milles ei ole kasutatud lapstööjõudu, on veel üks oluline osa heast tootest.
Rääkides tarbijatest ja nende ootustest, arvan, et on väga palju inimesi, kellele õiglane hind tähendab just kõige madalamat letihinda.
Sellist asja nagu madal hind ei ole olemas. On normaalne hind, mis katab vähemalt tootmiskulud, ja ebanormaalselt madal hind, mille üks tulemusi on äärmine vaesus maailmas. Kui me tarbiksime ainult odavat kaupa, ostaksime vaid tualettpaberit ja tikke. Aga me ei tee ju seda!
Pidasin silmas ikkagi seda, et valitakse omale vajalikest kaubagruppidest välja odavamad tooted.
Maailmas on järjest rohkem selliseid inimesi, kellele hinna kõrval on olulised hoopis sotsiaalsed ja keskkonnaalased väärtused. Ma ei ütle, et ainult rumal ja ebaeetiline inimene ostab tavalist banaani fair trade’i banaani asemel. Õiglase kaubanduse märk tootel võimaldab teha poes teadlikke valikuid, mis väärtustavad töötegijat ja säästavad keskkonda.
Kas eelistada ühte või kahte tassi natuke kallimat toodet kümnele tassile odavale? See on juba tarbija enda väärtushinnangutes kinni.
Kui suur see valik tarbijatele Eestis on?
Eelmise aasta lõpus oli Eestis müügil üle 150 õiglase kaubanduse märgitoote. Valikus on viis-kuus sorti kohvi, teed, suhkrut, roose, beebimähkmeid ja käterätikuid, vähemalt kolme sorti Lõuna-Aafrika veini, banaaniõlut, riisi, mahlu ja kakaojooke.
Nii et valikut on, aga võiks rohkemgi olla. Kõik sõltub sellest, kui palju me tarbijatena tahame ja nõuame. Küsimus on kättesaadavuses ja hinnas tegelikult.
Enamik neist tooteist tuleb üles otsida pisikestest looduspoodidest?
Ei, järjest rohkem jõuab neid suurtesse kaubanduskettidesse. Rimis ja Prismas on suurem sortiment, aga Selveris olen samuti näinud ühte koma teist.