Keskkonnaministeerium kaalub eri huvigruppide soovil võimalust Sindi pais AS Rajult ära osta, kuid lõplik lahendus sõltub läbirääkimiste tulemustest.
Sindi pais ootab ministeeriumi otsust
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liiva sõnutsi on ministeeriumis lahenduseks laual kaks tööversiooni.
Arendajal on soov rajada hüdroelektrijaam koos kalade pääsuga mõlemal kaldal ning riik on talle väljastanud selliseks tegevuseks nõutava vee-erikasutusloa. See lahendus vastab nii Euroopa Liidu direktiividele kui Eesti veeseaduses sätestatule.
Teine lahendus on ühiskonna survegruppide tõstatatud ideena hinnata vara väärtus ära, osta arendajalt kinnistu ja lammutada pais. Selleks on ministeerium tellinud kaks sõltumatut eksperthinnangut: üks hindab objekti kui kinnisvara turuväärtust ja teine kui äriprojekti.
"See hinnang on tellitud ainult sellest aspektist lähtuvalt, et Eestis on ühiskonna huvigruppe, kes nõuavad, et Pärnu jõgi peab olema looduslik. Minister on sellise otsuse teinud, et demokraatlikus asjaajamises on vaja kaaluda eri huvigruppide põhjendatud ootusi," selgitas Liiv. "Teine pool on see, et omanik müüb objekti enda hinnaga. Ja kui need asjad omavahel kokku ei lähe, kaupa ei tule. Sundvõõrandama ka ei hakka," rääkis asekantsler.
Liiv lisas, et keskkonnaminister on arendajaga kohtunud ja see pakkumine, mille arendaja on teinud, tähendaks riigile kümneid miljoneid kroone ja sisuliselt topelt maksmist.
Kõigepealt ostaks riik paisu välja ning seejärel teeks ala korda. Paisu lammutamiseks tuleb nõusolek saada kohalikult omavalitsuselt (Sindi ja Sauga) ja täita mitu kompensatsiooninõuet. Kõik kokku teeb ettevõtmise kulukaks ja praegu käibki hinna täpsustamine, otsustamaks, kas riik on selliseks kulutuseks valmis.
Liiv nentis, et Eestis ei toimi paljud aastakümneid tagasi ehitatud kalapääsud, kuid nüüdisaegseid pole ehitatud. See-eest suures osas Euroopa riikidest on seda tehtud ja need ka toimivad. Kindel on see, et aastaks 2013 peavad kalad siingi saama Sindi paisust ülespoole liikuda.