Pärnumaal otsitakse tuulikuile kohta

Kõige enam on avalikkuse tähelepanu pälvinud Kaarma valla vaidlused perekond Sõnajala planeeritud tuulepargi rajamise osas. Foto: Ants Liigus

Pärnu maavanem Toomas Kivimägi algatas läinud nädalal Pärnu maakonna planeeringut täpsustava tuuleenergeetika teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Teemaplaneering algatatakse korraga Saare, Hiiu ja Lääne maakonnas ning kaasrahastatakse Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemist summas 2,5 miljonit krooni.

Planeeringu eesmärk on tuuleenergeetika arendamise põhimõtete ja suundumuste sätestamine, tuulikute rajamiseks sobivate maa-alade, elektri põhivõrgu ning jaotusvõrgu ülekandeliinide asukoha määramine.

Planeeringu alus on üleriigiline planeering "Eesti 2010", mis näeb ette energeetika järkjärgulist suundumist taastuvate energiaallikate laiemale kasutusele. Kogu maakonda hõlmav teemaplaneering koostatakse parima lahenduse saamiseks ja huvide tasakaalustamiseks.

Pärnu maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiiu Pärna sõnutsi tekkis vajadus sellise teemaplaneeringu järele elust enesest, kuna Pärnumaal on juba kehtestatud kaks tuulepargi detailplaneeringut Varbla vallas ning tuulikute planeerimine on algatatud Sauga, Paikuse ja Audru vallas. Samuti on Eesti Energia tundnud huvi tuulepargi rajamise vastu Häädemeeste vallas Via Baltica lähedal.

Samal ajal eeldab tuulikupark korralikke elektrivõrke, head asukohta, kus piisab tuult, ja küllaldast kaugust inimasustusest. Sellest lähtudes valitakse esmalt välja võimalikud paigad ja seejärel neist sobivaimad.

"Meil on olemas maakonnaplaneering ja teemaplaneering: asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, kus juba on välja toodud väärtuslikud maastikud, mida tuleb hoida Viiendik maakonna territooriumist on kaitsealad, nii et kohti, mis ära langevad, on päris palju," selgitas Pärn.

Arvestada tuleb nii keskkonna- kui tervisekaitse nõuetega. Peale müra on mujalgi Euroopas oluline teema valguse värelus, kui tuulikute labad ringi käivad. Eriti kaugele ulatub see madala päikesega.

Pärn märkis, et teemaplaneeringu käigus võivad täpsustuda Eesti müranormid või muud kriteeriumidki, sest praegu on väga raske öelda, kui kaugele elamuist peaksid tuulikud jääma. On räägitud nii poolest kui kilomeetrist või enamastki.

See on põhjustanud palju vaidlusi, millesse takerduvad tuulepargi rajamise kavatsused mujalgi Euroopas. Suvel laekus maavalitsusse Urge elanike pöördumine, kus nad ei toeta piirkonda tuulikute tegemist.

Pärn lisas, et meretuuleparke kõnealune teemaplaneering ei käsitle. "On räägitud, et meri ei tohiks tuulepargi asukohas olla madalam kui viis meetrit. Arvatavasti on see seotud laevadega, et saaks ehitada. Selles mõttes on vähemalt Pärnu lahes asi selge, et siia neid ei saaks tulla," möönis ta.

Teemaplaneeringu koostamiseks on aega kaks aastat.