Pärnumaa meelitab looduse ja lõunasse avatud rannaga

Pärnumaa arvamusliidrite lõuna, mille teema oli „Jalad põhjas? Jalad põhjas!” Foto: Urmas Luik

Pärnumaa arvamusliidrite lõunasöögil esinenud maavanem Toomas Kivimägi hinnangul võimaldab looduskeskkond Pärnumaal saada mereäärsest maakonnast Põhjala tõmbekeskuseks.

Kivimägi tunnistas, et võimatu on olla tugev kõiges, kuid nõrkuste tasandamise asemel tuleks keskenduda Pärnu linna ja maakonna tugevatele külgedele. “Põhjamaades on vähe randu, mis on avatud lõunasse,” lausus ta.

Rohkem jalakäijate alasid

Looduskeskkonna hoidmise nimel peab Pärnu Kivimägi jutu järgi eelistama inimest autole ning tegema näiteks suvise Supeluse jalakäijate ja jalgratturite tänavaks. Looduskeskkonnaga seonduvad arhitektuur, tervisliku eluviisi turism, heakord jpm.

Sanatooriumi Tervis juhatuse liikme Jaan Ratniku sõnul on Pärnusse saabuv turist enamasti 55aastane või vanem ja nii jääb ka tulevikus. “Suvel lööb küll pilt natuke kirjumaks, aga talvel on see kindlasti nii,” rääkis ta.

Ratnik kõneles, et vaatamata majanduskeskkonnaga kohandumisele, on Pärnumaa turismisektori fundamentaalsed probleemid samaks jäänud. Oleme Tallinna järel sihtkoht number kaks, pool turistidest tuleb Soomest ja 40% Eestist, enamik turiste saabub mööda Via Balticat turismibussidega ning siia saabuvate soomlaste arv sõltub kolme kuni viie Soome edasimüüja tööst.

Turismi arendamiseks on oluline vältida kõigi munade ühes korvis hoidmist ja otsida turiste teistest riikidest. “Oleme Eesti sanatooriumidest kõige rohkem tegelnud Rootsi ja Norra turul. Paraku on rootslaste ja norralaste hulk viimastel aastatel langenud,” ütles Ratnik.

Julged ideed on vaja ellu viia

Ratnik rääkis, et Tervisel on üksinda raske riigi ja omavalitsuste tööd teha, sest inimest on keeruline Tervisesse kutsuda, kui ta ei tunne Eestitki hästi. “Aga oleme valmis seda tööd tegema,” lisas ta.

Üks valdkond, kus pärnakad turismi arengule kaasa saavad aidata, on keeleõpe. Vanemad turistid ei kipu teisi keeli peale oma emakeele rääkima, aga kui siia tuua rohkem rootslasi ja norralasiaid, hakkavad nad käima kauplustes, muuseumis jpt kohtades. “Menüü saaksime ometi soome, rootsi ja norra keeles teha,” tõi Kivimägi näite.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe kõneles, et kolledži juurde on kavas luua avalikku sektorit, ettevõtjaid ja ülikooli ühendav kompetentsikeskus, mille eesmärk on teha ideest toode või teenus. Temagi oli nõus, et Pärnumaa tugevused on turism ja märgalade rohkus.

Vallimäe soovitas pärnakatele rohkem julgeid ideid. Peetakse isegi maailmameistrivõistlusi soovõrkpallis, ent paraku ei toimu need Pärnumaal.