Mati Kose: Pärnu rannaniidud ja liigid vajavad kaitsmist

Mati Kose. Foto: Urmas Luik

Pärnu omapäraseim loodusosa, 371 hektarit liigirikkaid rannaniite, vajab kaitse-eeskirja asemel kaitsekorralduskava. Selle algatasid keskkonnaameti töötajad, kaasates Pärnu linnavalitsuse ja looduskaitseeksperdi Mati Kose.

Ülehomme, see on reedel, 20. novembril toimub Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamise kohta kaks selgitavat rahvakoosolekut, mis toimuvad Vana-Pärnu kultuurikeskuses (Haapsalu maantee 11) kell 12 ja Raeküla Vanakooli keskuses (Lembitu 1) kell 16.

Mati Kose, miks Pärnu rannaniidu looduskaitseala teema hilissügisel tõuseb?

Pärnu rannaniidu looduskaitseala on suur, Vana-Pärnust Raekülani, sellest välja jääb vaid kõige liivasem supelranna osa.

Kaitsekorralduskava koostamine on aktuaalne, sest olemasolev kaitseala eeskiri on väga üldine. Kaitsekorralduskava hindab ala looduskaitselist seisu ning määratleb, mida ja kuidas teha, et olukord paraneks.

Rannaniidud on suuresti roogu kasvanud, nendega seotud liigid ja elupaigad on kaunikesti halba seisu jõudnud. Aga paljud vanemad inimesed mäletavad rannaniitude kuldset aega, kui seal karjatamine käis ja ümbrust ilmestas madalmurune mereäärne heinamaa.

Mainisite, et paljude liikide olukord on muutunud kriitiliseks. Keda või mida silmas pidasite?

Näiteks meil omal ajal tavalised linnuliigid – kõikvõimalikud kurvitsalised eelkõige, kes roostiku tõttu ei saa siin enam hästi hakkama – vajavad madalmurust elupaika.

Tegime botaanik Vilma Kuusega taimestiku uue ülevaatuse, tema tegi ka eelmise uuringu kümmekond aastat tagasi. Roostiku suur pealetung on paljud taimede kasvukohad hävitanud, surunud viimaste lagedamate servakeste peale. Ohus on käpalised, balti sõrmkäpp, emaputk, ahtalehine ängelhein, mis on tüüpilised rannaniidu taimed, madalmurused kooslused ise on samuti suur väärtus. Eesti rannaniidud on Euroopas ühed suuremad ja esinduslikumad, nii et Eestil on kohustus üleeuroopaliselt neid maastikke ja elupaiku hoida.

Ärimees mõtleb, et üks taimeke siin või seal, mis sest. Tema näeb kasutamata ala ja sellepärast suruvad näiteks puiduvirnad aina merele lähemale.

Linnalähedane looduskaitse on tihti keeruline teema. Ühelt poolt on arendajate, teiselt poolt puhkajate surve, kolmandalt poolt peab arvestama looduskaitse vajadusi.

Pärnu linn ja Pärnu sadam on palju laienenud, nad on rannaniidust väga olulisi tükke välja lõiganud, kaitstavat maastikku killustanud. Vana-Pärnus tehakse sadama suurt platsi, aga kas sellise inetu palgihunniku koht on kesklinnas ja puhkepealinnas? Leian, et see ei ole kõige parem Pärnu imagole. Kui Pärnu rand oleks roostikust vaba ja vaade oleks merele, saaksid inimesed seal jalutada ja nautida suvel näiteks keni käpalisi. Pärnu kui puhkekoha ja Eesti tähtsuselt teise turismisihtkoha tähendus oleks kindlasti palju olulisem linna mainele kui võib-olla mõni järgmine arendus.

Moeteema on ökosüsteemi teenused. Kuidas need Pärnu kasuks pöörata?

Jah, teame, kui palju kinnisvara ruutmeeter maksab, kõik on selge. Aga kui arvestaksime välja, kui palju Pärnus maksab päikese tund või puhta merevee kuupmeeter ja kui palju selle tõttu tuleb linna külalisi või kui palju maksab näiteks sada meetrit kena merevaadet, on põhimõtteliselt võimalik loodusväärtused rahasse panna. Maailmas on selliseid uuringuid tehtud ja nähtud, et ilus ja puhas looduskeskkond ei ole sugugi väike investeering, selle väärtuse pealt võib kaudselt päris hästi teenida.