Air Livonia otsus ootab kompromissi

Air Livonia on teenindanud Kihnut kümme aastat. See, kas eeloleval talvel firmavärvides õhusõiduk An-28 Pärnust taas saare olematule lennuväljale maandub, oleneb firma omaniku ja maavalitsuse kompromissi leidmise oskusest. Foto: parnupostimees.ee

Kuigi Pärnu maavanema ja Air Livonia vahel allakirjutatud lepingu alusel peaks lennufirma teenindama talviti Kihnut 2008. aasta jõulukuu keskpaigani, teavitas selle juhataja Ants Aringo tellijat soovist leping lõpetada.

“Olukord on tõsiselt problemaatiline,” möönis maavanem Toomas Kivimägi eile siinkirjutajaga vesteldes. Kinnitades, et Aringo kiri 8. septembrist sooviga lõpetada nimetatud leping (sõlmitud 15. detsembril 2003) enne tähtaega ja juba tänavu 10. detsembrist tuli talle ebamugava üllatusena.

Leping enne euroliitu

Siiski on nii maavanemal kui lennufirma omanikul olnud ligi kuu aega vastastikku seisukohti täpsustada nii ametlikus kui mitteametlikus õhkkonnas, kompromissiotsingusse on kaasatud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning lahendused on tulemas. Üks on asjaosaliste kinnitusel aga kindel: lennuühendus Kihnu saare ja mandri vahel ei katke eeloleval talveperioodilgi.

Seda, milles võimalik kompromiss seisneb, Aringo ei selgita.

“Ma austan oma lepingupartnerit väga ja ma ei vestle lepingupartneritega ajakirjanduse kaudu, vaid teen seda nendega otse,” pareerib Aringo vastuse.

Enne Eesti astumist Euroopa Liitu riigihanke tulemusena sõlmitud leping ei saanud arvestada kütuse- ja muudegi hindade järjepideva tõusu ega lennunduses karmistuvate nõudmistega.

“Kui mõni aasta tagasi maksis lennukimootori remont 28 000 dollarit, siis nüüd maksab see töö ligi 90 000 dollarit, remondihind on tõusnud kolm korda, aga lennuhind, see tähendab dotatsioon Kihnu vahel lendamisel on tõusnud 10-15 protsenti, ja piletihind pole üldse muutunud,” mainib Aringo.

Ennast majandusinimeseks, mitte poliitikuks nimetades ütleb Air Livonia omanik, et tema otsus, mille ta tegi tähtajast kinni pidades teatavaks nii Pärnu kui Saare maavalitsusele (lennuühendus Ruhnu ja Kuressaarega) on põhjalikult ja pikema aja jooksul kaalutletud otsus eelkõige majanduslikust vaatevinklist.

Siiski möönab Aringo, et avaldus on tehtud, aga ta kaalub veel kompromisse.

“Maavanemaga on meil selline vahetu jutuajamine olnud ja tema ootus on, et me lendaksime, selle talve veel teenindaksime seda liini, edaspidi võivad tulla juba sellised kompromissotsused. Ma ei ole maavanemale pakkumist veel viinud, see on valmis, võib-olla mitte päris täielikult, et tegevust jätkata,” selgitab 18 aastat lennunduses tegevjuhina töötanud Aringo.

Mülgas rataste all

“Et jätkata lennuühendust Kihnu ja mandri vahel, peab lepingu lõppemisel maavalitsus korraldama uue hanke,” tõdeb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastust vahendanud avalike suhete nõunik Airi Ilisson. “Vaja on sobivaid lennukitüüpe, millega saaks teenindada Kihnu/Ruhnu ja mandri vahelist ühendust.”

Ilisson märgib, et kevadel on plaanis AS Tallinna Lennujaama hallatava Kihnu lennuvälja rada korrastada, see tähendab muru tasandada ja külvata uut muru.

Aringo üks muresid aga kordub talve tulles: Kihnu karjamaale rajatud lennuvälja olud suurendavad lennuki kulumit.