Kihnut ühendab mandriga õhuteed pidi ikka Air Livonia

Pärnu maavanem Toomas Kivimägi (paremal) ja AS Air Livonia juhataja Ants Aringo kirjutasid eile maavalitsuses alla avaliku teenindamise lepingu lisale, mille järgi lennufirma teeb eeloleval talveperioodil 160 lendu Kihnu ja Pärnu vahel. Foto: parnupostimees.ee

Pärnu lennufirma Air Livonia jätkab eeloleval talvel lende mandri ja Kihnu vahel ning lõpetab lepingu lisa kohaselt hooaja 30. aprillil 2006, kuid koos sellega ka lendamise korraldamise Kihnu ja mandri vahel üldse.

Eile hommikul avaliku teenindamise lepingu lisale antud Pärnu maavanema Toomas Kivimägi ja AS Air Livonia omaniku Ants Aringo allkirjad kinnitavad vastastikuste järeleandmistega saavutatud kokkulepet, milleni kulus poolteist kuud.

“Kompromissi puhul on mõlemal võite ja kaotusi,” mainis maavanem. “Meie poolt tähendab see täiendavat dotatsiooni umbes 15 protsenti, mis tuleneb peaasjalikult kütuse kallinemisest, ja teiseks kokkulepe, et 2005/2006 on viimane hooaeg, kui Air Livonia on valmis mandri ja Kihnu vahel ühendust pidama.”

Piletihind jääb samaks

Maavalitsusele ebameeldiva üllatusena saabus neile 8. septembril Air Livonia juhataja kiri. Selles teatas Aringo soovist lõpetada ennetähtaegselt avaliku teenindamise leping, mis tugines avatud pakkumisega riigihanke “Õhutransporditeenus Pärnu-Kihnu-Pärnu liinil 15.12.2003 – 15.12.2008” tulemusele ning mille järgi pidanuks lennufirma teenindama reisijaid ja vedama kaupa veel neli talve.

Kirjas väljendatud Aringo tahtmise peale lõpetada kõnealune leping juba 10. detsembrist läks maavanemal hari punaseks. Kivimägi teatas otsustavalt, et ta ei näe võimalust lepingut ennetähtaegselt lõpetada ja kas või nui neljaks, aga Air Livonia peab vähemalt eeloleval talvel lendama Pärnu-Kihnu-Pärnu vahel.

Lepingu lisale allkirjade kõrvale pitsatid löödud, tunnistasid nii Kivimägi kui Aringo eile, et kompromissi otsinguil tõstsid nad vastastikku vererõhku. Majandusarenguosakonna juhataja Heiki Mägi ja transpordinõunik Avo Rahu sekundeerisid olulise sündmuse juures, kuid olid läbirääkimiste hea tulemuseni jõudmisel omagi osa andnud nii majandusministeeriumis kui lennuametis.

Sõlmitud lepingu lisa järgi teeb Air Livonia kuni 30. aprillini 2006 tellitult 160 reisi, piletihind ei muutu ja riigi toetus ühe reisi kohta on 10 778 krooni (eelmisel hooajal 9428 krooni), mis leevendab kallinenud kütusehinda.

“Lennundus jääb väga reglementeeritud äriks,” möönis Aringo. “Sel talvel on kavandatud lennata An-28ga nagu varemgi, ehkki väiksemaid probleeme selle lennukitüübi suhtes on, sest lennuki kõik komponendid ei ole hooldatud Euroopa Liidu aktsepteeritud hooldusjaamades.”

“Aga see lennuk teeb siseriiklikke lende, seepärast on lennundusvõimudel ja majandusministeeriumil sõna kaasa öelda, et vähemasti see talv probleemideta ära teenindada, sest kindlust on vaja kõigil, nii väikesel Air Livonial, maavalitsusel, kihnlastel kui pärnumaalastel,” rääkis 18 aastat lennunduses tegev olnud Aringo.

Uus riigihange

“Teeninduse standard ja tase jäävad samaks, mis on varasematel aastatel olnud, ja meie jaoks ei ole lennuühenduse pidamine oluliselt kallimaks läinud, saame selle finantseerimisega hakkama, nii et sellel hooajal probleeme ei tule,” märkis Kivimägi.

Maavanem kinnitas, et nüüd tuleb maavalitsusel veelgi aktiivsemalt tegelda uue riigihanke ettevalmistamisega, et leida õhutransporditeenuse osutaja järgnevateks aastateks.

“Isegi teoreetiliselt on väga vähe neid lennukitüüpe ja firmasid, mis oleksid suutelised Kihnuga ühendust pidama, seetõttu on see meie jaoks väga tõsine probleem,” rääkis maavanem. Ohates, et midagi pole parata: maavalitsus ei saa ka vägisi sundida ühte firmat küsitava tasuvusega seda lennuühendust pidama.

Aringo omakorda viitas Air Livonias tehtud kalkulatsioonidele ega varjanud, et oma firma bilansis olnud lennukite müügiga lahendas ta raskeid majandusprobleeme ja saab nüüd edasi minna. Pärnu-Kihnu vahet hakkab Air Livonia lendama lätlastelt renditud An-28ga.

“Kui Air Livonia alustas 1995. aastal tegevust, lendasime ka renditud lennukiga kuni 1999. aastani, vahepeal muretsesime oma lennukid, nüüd tuli need realiseerida, kasutada rendilennukit edasi, ma ei leia selles midagi ebatavalist,” nentis Aringo.

Millal hooaja esimene lend üle lahe Pärnust Kihnu viib, oleneb ilmastikust. Varasemast mäletab Aringo talve, kus praamiühendus Munalaiu-Kihnu vahel katkes varakult ning lennud Pärnust väikesaarele algasid 11. novembril.

Kokkuvõttes nägi Air Livonia juhataja maavalitsusega vastastikuse mõistmise teel kivisid ja kände ületades head ka selles, et nüüd on Kihnu lennuvälja (loe: karjamaa) teema valjuhäälselt taastõstatatud. Majandusministeerium on lubanud, et kevadel on plaanis Kihnu lennuvälja rada korrastada, muru tasandada. Regionaalset Kihnu lennuvälja haldab AS Tallinna Lennujaam, mille kaudu selle hooldamiseks eraldatud riigi raha saarele jõuab.

“Nüüd on ikka väga tõsised kavatsused Kihnu lennuvälja parendada, sest lennaku sinna An-28 või mõni muu lennuk, riigil ja maavalitsusel saavad olema vabamad käed, nad ei ole klammerdunud ühe lennukitüübi külge,” arvas Aringo. “Kõigepealt on vaja korrastada lennuväli ja teha rada veidi pikemaks, kuigi selge on see, et sinna Boeing maanduma ei hakka. Kihnu maanduda suutvate võimalike lennukitüüpide loetelu piirdub ühe käe sõrmedega, aga ei piirdu sel juhul ühe lennukiga.”