Viru-Nigula muuseumi mehed põletasid nõia

Viru-Nigulas pandi nõid põlema, et tähistada Viru-Nigula muuseumi üleandmist Sihtasutusele Virumaa Muuseumid.

Viru-Nigula vald, kohalik kogudus ja Sihtasutus Virumaa Muuseumid sõlmisid lepingu, mille alusel Viru-Nigula muuseumi haldamine läheb viieks aastaks Virumaa Muuseumidele.

Lepingu sõlmimise kinnituseks viidi teist korda täide 366 aasta tagune kohtuotsus ja põletati kuulus Viru-Nigula nõid Kongla Ann.

Nõiarohke kant

Sedapuhku pandi küll tuli otsa õlgedest naisekujule, kuid ajaloolane Ott Sandrak kinnitas, et põhimõtteliselt oli keskajalgi võimalik nõial lasta enda asemel ära põletada õlgnukk.

“Selleks tuli vaid korralikult patte kahetseda, nõidumisest lahti öelda ja - veel parem - mungaks või nunnaks hakata,” selgitas Sandrak.

Viru-Nigula kandist on Kong-la Anne kõrval teada teisigi nõidu ja nõiaprotsesse. Sandraku arvamust mööda on tegemist Maarja kabeli mõjuga.

“Maarja kabeli juures korraldati palju tseremooniaid, omal ajal oli tegemist kõige tähtsama palverännakute sihtpaigaga Eestis. Samal ajal oli palverändurlus luteri kiriku poolt taunitud,” rääkis Sandrak, kelle väitel ei olnud Maarja kabel eriti oluline katoliiklikul perioodil, küll oli see lausa skandaalse kuulsusega koht Rootsi ajal.

“Tegelikult lõhuti ju katoliku kabelid kiriku käsul maha, ma olen väga imestunud, miks Maarja kabeliga nii ei juhtunud,” sõnas Sandrak, kelle arvates võis kirik karta rahva meelepaha.

Kuulsad pastorid

Viru-Nigula vallavanem Raivo Heinmets leidis, et lepingu sõlmimisest tõuseb vallale kasu ja Viru-Nigula muuseum suudab turiste suurelt maanteelt kõrvale meelitada.

Virumaa Muuseumide juhataja Ants Leemets loetles, et Viru-Nigulas tuleb hakata müüma ainulaadset Samma hiit, Maarja kabelit, kirikumõisat ja pastoraati. Viimasena nimetatus on elanud ja tegutsenud vähemalt kaks kuulsat pastorit: Otto Wilhelm Masing ja Friedrich Gustav Arvelius.

“Meie objektid on ka sugulussidemetega seotud, sest Palmse mõisniku Carl Magnus von der Pahleni naised olid Arveliuse kasutütar ja seejärel tütar,” märkis Leemets.

Viru-Nigula koguduse juhatuse esimees Aadu Raudla avaldas lootust, et koguduski saab koostööst Virumaa Muuseumidega kasu. “Loodetavasti aitab see elavdada koguduse tegevust,” lisas ta.

Raudla andmeil on Eestis ainulaadne, et pastoraadikompleksi kõik hooned on säilinud, need oleks vaja vaid korda teha.

Leemetsa sõnutsi ei ole Virumaa Muuseumidel millegi kordategemiseks raha. “Meil on esialgu vaid ideed,” kinnitas sihtasutuse juhataja. “Kui idee on hea, tuleb ka raha.”

Virumaa Muuseumide Toolse piirkonna direktori Uno Trummi jutu järgi on neil kavas Viru-Nigula muuseumi tegevust esialgu natuke ümber kujundada, et anda aukoht Otto Wilhelm Masingule ning muuta interjöör pastoraadipäraseks.

“Jutuks on olnud, et peaks tegema korraliku nõidade näituse, Kongla Ann on ju kohapeal olemas ja lähikonnas on neid teisigi,” märkis Trumm.

Virumaa Muuseumidel on Viru-Nigulas plaanis näidata Eesti usulist arengut muinasusust katoliikluse ja sealt luterluseni.

Leemets aga arvas, et koostöös kiriku ja kogudusega võiks tutvustada Viru-Nigula kirikus sakraalehitiste omapära. “Paljud inimesed ei teagi, mis on altar, mis kantsel, miks need on just selles kohas ja mida sümboliseerivad,” rääkis ta.

Vallavanem Heinmetsa teatel on leping sõlmitud viieks aastaks ja iga osapool saab selle katkestada, kui kaasosaliste tegevus vastumeelseks peaks muutuma.

Andres Pulver, Virumaa Teataja

Tagasi üles