Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialisti Liina Hanseni sõnul ei aktsepteeri ta, et legendaarse Pärnu aedniku Carl Friedrich Hahni maja Riia 129a otsaviiludel on aknad taandunud soojustuse ja laudvoodri ees maja sügavusse.
Muinsuskaitsespetsialist võib nõuda aednikumajas vigade parandust
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
5. aprill 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanseni jutu järgi ei saa ta midagi teha nende kooskõlastuste suhtes, mis on linnavalitsuse ehitusjärelevalvega saavutatud enne maja riikliku kaitse alla võtmist, nagu hoone õuepoolse juurdeehituse kerkimine, kuid hoone hilisemad restaureerimisvead tuleb parandada. Linnavalitsus eraldas Riia 129a restaureerimise toetuseks 2. aprillil 25 000 krooni.
“Õnnetuseks ei ole minuni jõudnud aednikumaja fassaadiprojekt ja akende lahendused, kuid aknad tuleb tuua seinavoodriga ühele pinnale,” sõnas Hansen.
Alles 18. detsembril 2006 riikliku kaitse alla võetud Pärnu aednikumaja on ehitanud linn 19.–20. sajandi vahetusel härrasmajana ja see oli mõeldud tööle palgatud linnaaedniku ja Pärnu puukooli rajaja C. Fr. Hahni jaoks.
Härrandlikkust muidu mitte ruumikas majas lisasid tubade kõrged laed, tänavale avanev gooti stiilis uks ja fassaadi kaunistav neogooti sammastik. Gooti stiilis uks on hiljem kinni ehitatud. Sammastik on õnneks säilinud. Maja uus omanik on selle vanast värvist hoolikalt puhastanud ja restaureerinud ning ootab nüüd viimistluseks luba.
“Kuni muinsuskaitseinspektoriteni pole jõudnud fassaadi restaureerimisprojekt, ei saa kinnitada, kas gooti stiilis uks tahetakse taastada,” ütles Hansen.
Riigi muinsuskaitse koduleheküljelt võib lugeda, et maja uus omanik soovib aednikumaja kujundada toitlustusasutuseks, mis oleks muinsuskaitse hinnangul igati tervitatav.
Samal ajal on hoone Alevi kalmistu peavärava vastas üle tee arhitektuuriliselt domineeriv, sest ümberringi hoonestus puudub ja maja ise seostub ainult kalmistuga ja iluaiaga maja linnapoolses küljes. Ajaloolise maja juurde kuulub hoovil olev kivist abihoone.
Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialisti arvates tuleks edaspidi Riia maanteel Alevi kalmistu vastas oleva ehitusala hoonestamisel jälgida, et aednikumaja ainulaadse neogooti puitarhitektuuri näitena jääks pilkupüüdvaks, mitte uushoonestuse varju.
“See on minu isiklik arvamus,” sõnas Hansen tagasihoidlikult, taganedes ametniku staatusest. “Peaksime jälgima, et aednikumaja arhitektuuriline side Alevi kalmistu peaväravaga ei kaoks ja jääks jälg kalmistu vastas asunud ajaloolisest puukoolist.”
Linnaaednik Hahn töötas Pärnus aastail 1898–1915. Tema poeg Herbert Hahn sai Saksamaal rahvusvaheliselt tuntud haritlaseks, kellelt pärineb näiteks vabakooli idee.