Läinud nädalal kogunesid kümne Pärnu- ja Viljandimaa üldhariduskooli õpilased, õpetajad ja koolijuhid Surju põhikooli esimesele koolituspäevale, õppimaks, kuidas õpilaste hääl koolielus ja juhtimises senisest enam maksma panna.
Pille Tahker: Surju kool koolitab õpilasomavalitsusi
28. jaanuar 2010, 10:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projektis osalevad Pärnu Hansagümnaasium, Pärnu-Jaagupi ja Kilingi-Nõmme gümnaasium, Jõõpre ja Surju põhikool ning Viljandi Maagümnaasium, Suure-Jaani gümnaasium, Kalmetu, Raudna ja Sürgavere põhikool. Mõtte algataja on Surju kooli õppealajuhataja Pille Tahker.
Pille Tahker, miks just Surju põhikool õpilasomavalitsuste koolitamise ette võttis?
Idee sai alguse sellest, et ühtlasi töötan haridus- ja teadusministeeriumi juures haridusasutuste nõunikuna. Töö käigus nõunikega kogemusi jagades on jõutud tõdemuseni, et õpilasesindused ei ole küllaldaselt koolielu juhtimisse kaasatud.
Hakkasin mõtlema, kuidas olukorda parandada. Surju koolil on head partnerkoolid Pärnu-Jaagupis ja Sürgaveres, kus meie eeskujul on loodud õpilasesindusvormina Oma Riik, mis jäljendab riigivalitsemist. Otsustasime kaasata projekti Pärnumaalt viis ja Viljandimaalt samuti viis pilootkooli, koolitamaks välja sealseid õpilasi, et neist saaksid enda piirkonnas omakorda eestvedajad kohalike koolide õpilasesinduste juhendamiseks.
Et hasartmängumaksu nõukogu otsustas seda projekti toetada, võib seda pidada üle-eestilises plaanis pilootprojektiks, sest seni on pööratud tähelepanu küll õpetajate ja töötajate koolitamisele, aga suhteliselt kesine on õpilasesinduste koolitamine.
Mida huvitavat esimesest koolituspäevast koorus?
Meil on välja mõeldud eri teemad ja esimene oli väga vahva päev, kus koolitaja Viive Einfeldt rääkis liidri rollist organisatsioonis. Arutlesime õpilastega selsamal teemal, mida nad saaksid teha ja kuidas koolielus osaleda, millised on nende ootused koolijuhtidele ja õpetajatele, koolile.
Koolitusmoodulite eesmärk ongi anda õpilastele laiapõhjalisi teadmisi ja kujundada nende valmisolekut asuda liidripositsioonile. Kuna koolitusel osalesid koolide direktorid, huvijuhid ja õpetajadki, tekkis tõhus eri poolte vaatenurk.
Kuigi me algul pelgasime, kas noored tulevad mõttega kaasa, siis meeldivaks üllatuseks oli osalemistahe ääretult suur. Õpitöökodade tulemusena valmisid materjalid õpilasesinduste rollist ja unistuste koolist, mis on üleval Surju kooli veebiküljel ja lähevad üles muude pilootkoolide veebilehtedelegi.
Sealt tuli välja, et õpilased ootavad senisest rohkem oma mõtetega arvestamist, samal ajal tunnustavad kõrgelt praegust haridussüsteemi, neil on tahe ja valmisolek osaleda, aga puudub eestvedaja just nende enda seast.
Selle põhjal saime aru, et oleme liidreid koolitades õigel teel. Loodame, et kõigepealt tekivad liidrid kümnes pilootkoolis, neist omakorda kujunevad eestvedajad üldharidussüsteemis üldiselt.
Kuidas kavatsete jõuda eesmärgini haarata kaasa kõik Eesti koolid?
Suuri lootusi info levitamisel paneme koolituse lõpus mais Viljandimaal toimuvale foorumile “Praktilised sammud õpilasomavalitsuste demokratiseerimisprotsessis”, kus projektis osalejad jagavad saadud teadmisi ja kogemusi ning tutvustavad iseseisvate ja õpikodade tööde tulemusi Eesti ülejäänud koolidele.
Pilootkoolidega valmistame ette koostöölepingut, mille mõte on siduda eri piirkondade õppeasutuste õpilasesindusi, kes vahetaksid edaspidi infot ja kogemusi, teeksid ühiselt mõttetalguid või üritusi.
Meie eesmärk on, et enamiku õppeasutuste õpilasesindused lepinguga liituksid ja tekiks suur koostööring.