Perekonnaseadus sunnib ametnikud eksamile minema

Ka juulist kehtima hakkav uus perekonnaseadus ütleb selge sõnaga, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, muid variante pole. Foto: Margus Ansu / Postimees

Sünde, surmasid ja lahutusi vormistavad ja abielusid sõlmivad ametnikud on sukeldunud õpingutesse, kuna juulist kehtima hakkav perekonnaseadus toob sedavõrd palju muutusi, et riik peab vajalikuks ametnikud kutseeksamile saata.

Näiteks peavad alates 1. juulist lapse sündi registreerima minevad mitteabielus vanemad oskama dokumentidesse märkida, kuidas lapsehooldusõigust jagada tahavad, või abiellumisavalduse täitjad valima kolme varajagamisvõimaluse vahel. Ilmselgelt ei oska enamik inimesi seda põhjaliku selgitustööta teha ja ametnikele langeb nõustamiskohustus.

“Kõik ametnikud, kes teevad perekonnaseisutoiminguid, peavad läbima koolituse ja eksami,” ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Kursused korraldab siseministeerium koos maavalitsustega ja need on osalejatele tasuta. Üks osa koolitusest on õigusaktide loeng, teine rahvastikuregistri tarkvaraõpe.

Ajakulu

Pärnu maavalitsuse kantselei rahvastikutoimingute talituse juhataja Liis Rausk ütles, et uus perekonnaseadus reguleerib senisest paremini abikaasade varasuhteid ning vanemate ja laste vahelisi suhteid.

Seepärast võib perekonnatoimingutele ametniku juures kuluda senisest rohkem aega. Näiteks sünni registreerimisel peavad vanemad tegema risti kasti, mis näitab, kuidas hakatakse jagama lapsehooldusõigust. “Abielus inimestel on hooldusõigus ühine, aga kui lapse sünd registreeritakse isast põlvnemise kindlaks tegemisega, peavad vanemad otsustama, kuidas hooldusõigust jagatakse,” selgitas Rausk. “See on uus ja selgitamine võib mõnikord aega võtta.”

Uus on seegi, et kui seni võis alaealine vanem ise tulla oma lapse sündi registreerima, siis edaspidi saab ta seda teha vaid seadusliku esindajaga. Ilma esindajata saab alaealine oma lapse sünni registreerida, kui kohus on tema teovõimet laiendanud.

Varajagamine

Kõige enam räägitud punkt uuest perekonnaseadusest puudutab abiellujate varajagamist. Nimelt võivad abiellumise avaldust kirjutavad mees ja naine valida, millise varasuhte kasuks otsustavad: kas ühisvara, lahusvara või vara juurdekasvu tasaarvestuslik varasuhe.

Kes varem pole seda teemat uurinud, ei oska kindlasti ametniku kabinetis kiiruga otsustada, millisesse kasti ristike teha. Siin tulebki ametnikul taas erinevusi selgitada.

Kui abiellujad ei suuda või ei soovi vara suhtes valikut teha, rakendub abikaasadele varaühisus nagu praegu kehtiva abikaasade ühisvara korra puhul.

Kui seni võis 15-17aaastane neiu või noormees abielluda oma vanemate nõusolekul, siis juulist alates sellest ei piisa. Ette tuleb võtta kohtutee, et kohus laiendaks alaealise teovõimet.

Praegu kõigile tuttavate sünni-, abielu-, lahutus- ja surmatunnistuste aeg saab ümber.

“Perekonnaseisutunnistused muutuvad tõendiks ja muutub nende vormgi. Praegu kasutusel turvaplankide asemele tulevad tavalisele valgele paberile trükitavad andmed,” märkis Pungas. “See vorm on mujal Euroopaski tavapärane.”