Põhjamaade ministrite nõukogu (PMN) ettevõtmistesse on kaasatud viis Põhjala riiki, neist Taani suunab alanud aastal nõukogu tegevust eesmärgiga arendada Läänemere piirkonda kui tervikut ja kujundada ühiseid väärtusi, arendades koostööd teiste hulgas ka Eesti, Läti ja Leeduga.
Carita Pettersson: Põhjala ärgitab noori enda vastu huvi tundma
PMNi Eesti esinduse ülesanne on riigis kõige põhjamaise edendamine, Põhjala koostöövõimaluste tutvustamine ning ühisprojektide ja -programmide haldamine. Pärnu maavalitsuses infopäeval selgitasid esinduse töötajad Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogrammide sisu. Üritus algas 2010. aastaks koostöölepingu sõlmimisega, sellele dokumendile kirjutasid alla Pärnu maavanem Andres Metsoja ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse juhataja Carita Pettersson.
Teil on uus maavanem, arutasime temaga koostööd laiemalt ja seda, et tegevus võiks olla mõeldud gümnaasiumiõpilastele ja noortele. Neile saaks pidada loenguid Põhjamaadest, nende ühiskonnakorraldusest, geograafiast, majandusest ja Põhjamaade ministrite nõukogu tegevusest.
Minu arvates on see väga hea ettepanek, ma ei ole varem midagi nii head kuulnudki. Meil oleks vaja noortele rääkida Põhjamaadest, sest nad elavad sedavõrd globaalses maailmas, sõidavad Austraaliasse, Suurbritanniasse. Arvan, et nad ei ole unustanud Põhjamaid, aga võib-olla oleks aeg seda piirkonda rohkem rõhutada, näiteks selgitada õppimisvõimalusi Norras, Rootsis, Soomes, Taanis, Islandil.
Oleme Pärnus aidanud korraldada kahte suurt nõupidamist, üks neist oli juba mainitud ettevõtluskonverents, mis minu arvates läks väga hästi. Aasta varem toimus Pärnus turismikonverents. Me peakski oma tegevusega olema Tallinnast rohkem väljas ürituste kaudu. Mõtleme, kuidas. Aga ettevõtluse valdkonnas läheme edasi.
Maavalitsuse väliskoostööspetsialist Kersti Liiva töötab väga hästi ja tema tegevuski näitab, et väikese rahaga võib palju teha. Uusi sisulisi punkte on koostöölepingus vähe. Kogemuste vahetamine tiheneb gümnaasiuminoortega, teavitustööd aitab jätkuvalt teha Kersti Liiva. Ja nagu veendusite, programme ning toetatud projekte tutvustava infopäeva vastu on suur huvi.
Oleme olnud Eestis 1991. aastast, varem seisnes meie koostöö Põhjamaade abis Eestile, aga aastast 2004, kui Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks, oleme rohkem partnerlusega tegelnud.
Kommunikatsiooninõunik Triin Oppi ütles, et meie kodulehelt otsitakse veel infot stipendiumide kohta ja see on loomulik. Nüüd, masu ajal olekski minu arvates väga tähtis arendada ja kasutada neid võimalusi.
Meie stipendiumi- ja mobiilsusprogrammi on selles suhtes uuendatud, et ta võimaldab Põhjamaadest Eestissegi tulla. Ma ei oska öelda Läti ega Leedu kohta, aga eestlased teavad kui mitte väga hästi, siis hästi, mis Põhjamaades juhtub. Aga põhjamaalased peaksid minu arvates senisest rohkem siia tulema, et side oleks kahepoolne. Meie nõunik Madis Kanarbik käis näiteks Stockholmis ja kutsusime sealtpoolt inimesi leidma näiteks ettevõtluse mobiilsusprogrammis endale partnereid. Ettevõtluses oleks minu arvates küll väga tähtis, et Põhjamaad ja Balti riigid teeksid koostööd.
Maakondlikud ettevõtlus- ja arenduskeskused saavad kaasa aidata ettevõtluse mobiilsusprogrammis. Ideaalne, kui kõik oleksid väga aktiivsed. Eestile on ju tähtis osalemine Läänemere strateegias ja siseturu arendamine piirkonnas, piiriülene koostöö. Põhjamaad on töötanud sellel alal juba kaua, aga alati saab paremini teha.
Sel nädalal oleme peale Pärnu päeva Tartus ja teise Valgas, seal on meil infopunkt, Tartus on väike kontor. Järgmisel nädalal sõidame Narva, sealne kolledž ja noortekeskus on meie partnerid. Need ongi linnad, kus meil on koostööpartnerid.