/nginx/o/2010/02/02/305870t1h1be4.jpg)
Täna keskpäeval kogunes mõnikümmend inimest Alevi kalmistule Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde meenutama kaugeid ajaloosündmusi. Esimest korda oli kohal märkimisväärne hulk Pärnu koolinoori. Ajalooteadlikuks kooliks osutus Kuninga põhikool.
Päevakohase jutluse pidas Eliisabeti kiriku õpetaja Enn Auksmann. Pärnu linnavolikogu aseesimees Jüri Kask õnnitles kohaletulnuid Tartu rahu aastapäeva puhul.
Muinsuskaitsja ja üks omaaegseid mälestusmärgi taastamise initsiaatoreid Eduard Rajari nimetas Tartu rahulepingut Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks ning toonitas vajadust oma riigi eest hoolt kanda ja seda kaitsta. Rajari tunnustas Kuninga põhikooli õpilasi mälestustseremoonial osalemise eest.
Mälestusmärgi jalamile asetati pärjad ja lillekimbud Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Pärnu linnavalitsuse ja volikogu, Pärnu maavalitsuse, kaitsejõudude, Eesti sõjahaudade hooldeliidu, Eesti muinsuskaitse seltsi ja Kuninga põhikooli noorte poolt. Laulis Pärnu sõjameeste meeskoor, Kaitseliidu auvalves olid Pärnumaa maleva ja Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse lipud.
Jüri Kask ütles Pärnu Postimehele, et oli linnavalitsuses palunud eraldi kõik koolid läbi helistada ja kutsuda esindusi Alevi kalmistule Tartu rahu aastapäeva tähistama. Seekord vastas üks kool, kuid on olnud aastaid, kus pärjapanijad on olnud üksinda lummetuisanud mälestusmärgi juures.
Skulptor Amandus Adamsoni loodud mälestusmärk Vabadussõjas langenud kangelastele avati 10. juulil 1922, punavõim laskis selle õhku ööl vastu 15. aprilli 1945 ja taasavati annetustega taastatud skulptuurigrupp 17. juulil 1993.
Vabadussõja rinne Pärnuni ei jõudnud, küll moodustati siin väeüksusi ja mõnda aega oli Pärnu Eesti mereväe sõjasadam.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)