/nginx/o/2010/02/19/316380t1h0a64.jpg)
Pärnu linnapea Toomas Kivimägi tõdes täna pealelõunal Pärnu Ülejõe gümnaasiumi kapitaalremondi ametlikku lõppu tähistaval aktusel linna lippu koolijuht Margus Verile üle andes, et “raha linnal koolile enam kinkida pole, kuid lipp veel on”.
Pärnu Ülejõe gümnaasium kuulutas ennast ülevärvituks
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
19. veebruar 2010, 16:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Pärnu linnal on võlgasid kogunenud pool miljardit krooni, aga nagu ma ütlesin mõne aja eest vast remonditud Hansagümnaasiumis samasugust sündmust tähistades, et haridusse investeerimine tasub alati, nii ütlen ka siin,” kõneles Kivimägi. “Kuigi linn peab selle remondi alles kinni maksma, on koolipere oma uuenenud maja auga välja teeninud.”
Kooliperel oli külalistele pakkuda kontsert.
Ülejõe gümnaasiumis on juba 1972/1973. õppeaastast muusikaklass, mistõttu ei üllata, kui palju lapsi selles koolis muusikaga tegeleb. Esinejaid jätkus neljanda klassi laste puhkpilliorkestrisse ja Rein Vendla juhitud noorteorkestrisse ning koolil on oma segakoor, mis on tõesti heal tasemel.
Kontserdil astus üles Ülejõe gümnaasiumi vilistlaste juba laiematki tuntust kogunud vokaalansambel Greip, mis saalis õpilaste vaimustuskisa vallandas.
Tilk tõrva kukkus täna meepotti, kui Ülejõe gümnaasiumi direktor ütles, et “tegime remonti nagu kodus, tuba toa haaval, üha kolides ja kolides, ja nüüd, kui koolimaja on lõpuks valmis, ootame ikka ehitusmehi tagasi, kes peavad mõningad väiksemad remondivead ära parandama, mis maja kasutama hakates juba esile on tulnud”.
Sellele vaatamata kirjutasid päeva tipphetkena gümnaasiumi direktor Margus Veri ja Pärnu Koolide Sihtasutuse juht Margus Tammekivi alla koolihoone tasuta kasutamise lepingule, mis tähendas 2008. aastal käima lükatud kapitaalremondi ametlikku lõppu.
Ülejõe kivist koolimaja anti kooliperele üle 1958. aasta suve lõpul, kuid viimistletud kuju sai hoone mitu kuud hiljem. Kuna tollasel ehitamisel oli ülepeakaela tegemise mekk, võib arvata, et nii ilus polegi see maja kunagi välja näinud kui praegu.