Pärnu linnavolikogus läbis esimese lugemise reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri, mis sunnib eramajade omanikke kuivkäimla lampkastide lekkekindlust kontrollima ja tulevikus ühiskanalisatsiooniga liituma.
Pärnu linnavõim tahab lampkaste uurida
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
26. veebruar 2010, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eeskirja seletuskirjas kirjutatakse, et vähese järelevalve tõttu on Pärnus üldlevinud põhjata kogumiskaevud ja suur osa reoveest imbub pinnasesse või pumbatakse kogumismahuti täitumisel lähimasse kraavi. Selle vähendamiseks tahab linnavalitsus sisse seada kuni viieaastaste kohtkäitluslubade süsteemi, mida vaid erandkorras pikendatakse. Eesmärk on, et võimalikult rohkem majaomanikke hakkaks kasutama ühiskanalisatsiooni.
Eeskirja projekti praeguse sõnastuse järgi on reovett lubatud purgida ainult AS Pärnu Vee Mõrra tänava reoveepuhastusjaama purgimissõlmes. “Miks ma näiteks Viljandis purgida ei tohi, kui seal on odavam?” küsis linnavolikogu liige Peeter Saunpere, nähes ohtu monopoolsete hindade kehtestamises.
Varem abilinnapeana töötanud Saunpere tegi volikogu istungil ettepaneku piirduda eeskirja esimese lugemisega, linnavalitsus nõustus sellega. Saunpere hinnangul on eeskirja eesmärk küll õige, kuid kavandatavad muudatused ei tohi olla järsud.
“Sellise eeskirja järgi pannakse memmekesel, kel raha pole, settekaev kinni, kuid nutikamad registreerivad trahvi vältimiseks oma maja füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu nimele, kelle tegevust eeskiri ei reguleeri,” rääkis Saunpere.
Eeskirja seletuskirja järgi ei anna veeseadus omavalitsusele võimalust järelevalvet teostada ning seaduse ja sellega seotud õigusaktide nõuete rikkumisi menetleda. Veeseadust muutes tahetakse omavalitsustele anda menetlusõigus, seetõttu kirjutatakse eeskirjas vaid, et rikkujad kannavad vastutust kehtivates õigusaktides ettenähtud korras.
Kuigi Reformierakonda kuuluvad Saunpere ja Väino Hallikmägi ning IRLi liige Jüri Kask eelnõu vastuvõtmist pidurdama asusid, ei tekitanud see koalitsioonis pingeid. “Meil on rahulik tööõhkkond,” ütles võimuliitu kuuluv Saunpere.