Pärnumaa omavalitsused ja kohalik päästeteenistus lume sulamise pärast väga ei muretse.
Päästjad ja omavalitsused on sulava lumega tavapärases valmisolekus
19. märts 2010, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Eesti päästekeskus jälgib olukorda ja informeerib vajadusel kriisikomisjoni võimalikest stsenaariumitest, ohtudest ja vajalikest meetmetest.
Kuut maakonda hõlmav Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon tegevusi üleujutuseks valmisolekuks arutanud seni ei ole, sest üleujutusoht jõgedel on ebatõenäoline, ütles Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremets.
Tema sõnutsi tugineb päästeteenistus EMHI prognoosidele, mille järgi lumi sulab tasapisi ja mastaapset üleujutusohtu veetaseme kaartide järgi praegu ei paista. „Oht ei ole nii suur,“ ütles Saaremets.
Saaremetsa jutu järgi peaks kohalike väiksemate uputustega, kus vesi tungib keldritesse, tegelema majaomanikud ise. Kui uputusoht muutub ulatuslikumaks, peaksid oma elanike eest seisma kohalike omavalitsuste juures moodustatud kriisikomisjonid.
Valdades kriisikomisjone pole
Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo ütles, et Pärnu linna kriisikomisjon pole võimaliku liigvee pärast kokku tulla plaaninud, sest ohtu ei paista.
Linnavalitsuse avalike suhete nõuniku jutu järgi on Pärnus kõige probleemsem piirkond Raeküla, kus on palju kraave, mis mõnes kohas on teedelt koristatud lund täis visatud.
Ollo sõnutsi saavad linnakodanikud ise palju ära teha, et liigse vee korral oht võimalikult väike oleks. „Inimesed võiksid jälgida, et äravoolukraavid ja truubid oleksid lahti,“ seletas ta. „Kui vesi hakkab kusagile kogunema, võiks sellest teatada linnavalitsusele või AS Pärnu Veele.“
Tahkuranna valla keskkonnanõunik Janno Tomingas sõnas, et kriisikomisjoni vallas moodustatud veel pole, kuid selles suunas tegutsetakse. “Päästeamet on nõu jaganud ja on arutusel, kuidas me seda teeme, kas mitme omavalitsuse peale või eraldi,” rääkis Tomingas.
“Ausalt öeldes me ei oska veel väga muretseda lume sulamise pärast. Kui see lumi järsku sulab, eks ta palju vett tekitab ja natuke elukorraldust segab. Kõige probleemsem koht on meil Võiste alevik, kus merepoolne osa on madal, kuid suuri probleeme me ei oska seal ette näha,” nentis nõunik.
“Kui mõni maja uppuma hakkab, eks siis tuleb elanikud evakueerida, meil on sotsiaalmaja, kuhu neid inimesi ajutiselt paigutada. Eks me sõltuvalt olukorrast võtame kindlasti midagi ette, ei jää, käed rüpes, ootama,” märkis Tomingas.
Häädemeeste abivallavanem Toomas Abel lausus, et konkreetset kriisikomisjoni vallas moodustatud pole, kuid on paika pandud isikute võrk ja kontaktid, kellega sellistel juhtudel ühendust võetakse ja kes kokku tulevad, kui midagi erakorralist on juhtunud.
“Lumesulamisohtudest oleme loomulikult vallas rääkinud ja jälgime neid kohti, kus võib hakata vesi kogunema, ojad-jõed üle kallaste ajama ning selle tulemusel vesi eluhoonetesse jõuda või hakata teid ummistama,” kinnitas Abel.
Lääne-Eesti päästekeskus tuletab meelde, et kinnistute ja hoonete omanikud peaksid jälgima, et lume sulamisel tekkiva vee äravool oleks tagatud, see aitab ära hoida vee kogunemist ja valgumist keldritesse, hoonetesse. Inimeste ohtu sattumisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.
Pärnumaal ohustab vesi pigem merelt
Keskkonnaministeeriumi andmetel on Pärnumaal olulise üleujutusohuga alad Pärnu jõe alamjooksu suudmest kuni Reiu jõe suubumiskohani, Häädemeeste-Võiste rannikualad, Kihnu ja Manija saarte rannikualad, Tõstamaa-Audru rannikualad ja Sindi pais.
Rannikuäärsete piirkondade üleujutuse oht ei ole aga seotud sademete ja lume sulamisega, vaid merevee taseme üldise tõusu ja ajuveega.