Viimastel nädalatel on Rootsis põhjendatult palju räägitud ja kirjutatud, kui sensatsiooniliselt hea on Sofi Oksaneni romaan ”Puhastus”.
Kommentaar: Kirjandusgeenius Sofi Oksanen
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tooniandvad arvustajad on nimetanud Oksaneni kirjandusgeeniuseks. Sestap polnud üllatus, et Oksanen pälvis Põhjamaade nõukogu maineka kirjandusauhinna.
33aastase kirjaniku nimetamine geeniuseks võib tunduda liialdusena, kuid vähesed on kolme romaaniga saavutanud oma kirjanduslikus tegevuses nii hea kuulsuse kui Oksanen.
Ajakirjanduses ilmunud kommentaarid Oksanenile auhinna omistamise kohta on olnud positiivsed ja eriarvamusi nagu kultuuriinimeste puhul kombeks pole märganud.
Põhjamaade nõukogu auhind on vaid üks sellest tunnustuserahest, mis on sadanud pärast Oksaneni esikteose ”Stalini lehmad” ilmumist 2008. aastal. ”Puhastus” pälvis eelmisel aastal Finlandia ja Runebergi auhinna.
“Puhastus” käsitleb kahe Eesti naise elu Nõukogude okupatsiooni ajal ja pärast seda. See on sünge kirjeldus sõjaaegsest ja -järgsest Eestist.
Oksaneni looming on kaasa aidanud sellele, et huvi Eesti vastu on Rootsis tõusnud. Rootsi päevalehele Svenska Dagbladet antud intervjuus ütleb Oksanen, et ”Puhastus” valgustab Rootsi, Soome ja Baltikumi suhteid ning aitab lahti saada eelarvamustest. Siinkohal on paslik mainida nobelist Herta Mülleri ja Oksaneni loomingu sarnasust. Mõlemad kirjutavad Euroopa 20. sajandi moraali ja humanismi ebaõnnestumisest.
Nii Mülleri kui Oksaneni looming on vastujõud ajaloolistele puudustele, mille kiiluvees on inimlikul kurjusel kalduvus tihti esile tulla.
Oksaneni rahvusvaheline läbimurre on sündinud fakt. ”Puhastus” on müüdud 28 riiki, lähiajal ilmub see Ameerika Ühendriikides.
Põhjamaade nõukogu kirjandusauhind, mille rahaline osa on 350 000 Taani krooni, antakse Oksanenile üle Islandil Reykjavikis novembri algul.