Sõnajalg: "Kohti, kuhu tuulikuid panna, on küll, aga kohti, millega liituda, ei ole."

Andres Sõnajalg. Foto: Artur Sadovski

OÜ Eurowindi kavatsusi tutvustas juhatuse liige Andres Sõnajalg.

Mis huvid on teil tuuleenergeetika vallas Pärnumaal?

Põhihuvid on Sauga vallas. Paikuse valda soovime panna kuni kaheksa ja Häädemeeste valda kolm 2,5-3megavatist tuulikut.

Tuulikute arv Sauga vallas oleneb ilmselt valla üldplaneeringu lõpplahendusest ja sellest, kui paljude maaomanikega jõuate kokkuleppele?

Just. Üldplaneeringu käigus tehti tuuleenergeetika sobivuse analüüs Sauga vallas, millega sai välja valitud kolm piirkonda. Analüüs on sisult sama, mida tehakse laiemalt nelja maakonna - Lääne-, Pärnu-, Hiiu- ja Saaremaa - tuuleenergeetika teemaplaneeringuski, Sauga on omadega ette jõudnud.

Teatavasti on selles paigas vaja tuult, liitumisvõimsust. Tähtis on infrastruktuur ja seegi, kas lähemad elanikud on huvitatud.

Kui paljude maaomanikega olete käed löönud?

Sauga vallas on maaomanike huvi üllatavalt suur ja üllatavalt paljud on tuuleenergeetika poolt. Teatavasti on see Eestile suhteliselt uudne asi, mistõttu ka vastuseis on loomulik.

Praeguseks oleme maaomanikega sõlminud mitukümmend hoonestusõiguslepingut. Meil on tegelikult lepingud sõlmitud peaaegu kõigiga. Seal on üks kolmas ala, Räägu, kus veel on vaja mõningaid lepinguid sõlmida.

See on inimeste vaba valik. Kes selle võimaluse minetavad, maha magavad … eks maaomanik otsusta ise, nagu ta soovib.

Kas lepped maaomanikega on olulised selleks, et ettevalmistustega edasi minna?

Jah, muidu polegi nagu mõtet, sest peab olema koht, kuhu saab tuuliku panna. Teatavasti on kaks teed, mida maailmas kasutatakse. Üks on see, et ostetakse maa, ja teine on see, et seatakse hoonestus- ja muud asjaõigused, kus maaomanik teenib pidevat tulu oma maa pealt. Ja Saugas on valitud just see teine.

Põllumaa ei ole praegu küll turul kallis, kuid kohalikele elanikele on hoonestusõiguse tasu mitu korda tulusam lisasissetuleku allikas.

Kas Saaremaal, kus teil juba on tuulikud püsti, on seatud hoonestusõigus?

Seal on meil aastast 2003 kuus tuulikut, mis on pandud kodukohas oma maa peale. Need on väiksed, poolemegavatised tuulikud, aga see on meie esimene töö selles vallas ja see ei ole partneritega koos.

See, mis nüüd tuleb, on uudsema tehnoloogiaga ja täiesti teistsugune.

Palju oleneb arendajale sellestki, kellega Elering liitumislepingu sõlmib?

Just ja meil on see leping sõlmitud.

Maaomanikud on vihjanud, et Saugas tunneb maade vastu huvi teinegi tuulepargi arendamisest huvitatu.

See on Eestis tüüpiline, et kui keegi kuskil midagi teeb, olgugi tuult on kõigile, et “hei hops, ma olen ka kohal” nagu Karlsson katuselt oma parimates aastates.

Ma olen samuti sellest kuulnud, aga ma ei usu, et inimesed nii võhikud on. Nad peaksid süvenema, kas sellel pakkujal on võimalik neid tuulikuid püstitada. Teatavasti on Eestis elektrivõrguga liitumisressurss ära jagatud, Sauga vallas on liitumisressurss ainult meil ja jääb ainult meile. Seal ei ole kellelgi teisel liitumispunkti kui ainult meil.

Ehk selgitate?

Sindi alajaamas on võimsus välja antud ja neile, kes tahavad veel liituda, läheks see kulukate tööde tõttu ebamõistlikult kalliks.

Meie alustasime võimsuse hankimisega aastal 2007 ja alles 2008. aasta lõpus, kui saime selle võimsuse eraldatud Eleringi poolt, pöördusime kohalike ja valla poole. Polnud mõtet üldse rääkida enne kellegagi, ei valla ega inimestega, kui oli selge, kas sinna on üldse võimalik ehitada.

Kohti, kuhu tuulikuid panna, on küll, aga kohti, millega liituda, ei ole. Neist kolmest liitumispakkumisest või -lepingust, millest Elering räägib, on minu andmeil kaks antud meile ehk Eurowindile ja üks meretuuleparki rajada soovivale Eesti Energiale.

Kas iseenesest on võimalik, et mitu arendajat paneb tuulikud püsti samale alale risti-rästi?

Tuulikul on mõju teisele tuulikule. Kui nad on üksteisele liiga lähedal, muutub tootlus oluliselt kehvemaks. Kui sul on ühe ettevõtte tuulikud, arvestad selle kaoga ja teine tuulik kompenseerib. Aga kui konkurendid hakkavad väga kokku suruma tuulikuid, kaotavad tegelikult kõik.

Osa maaomanikke, kelle seas on vanainimesi, ei ole julgenud teiega lepingut sõlmida, sest kahtlevad teie äriplaani usaldusväärsuses ja teostatavuses. Kas saate neid kahtlusi hajutada?

Ma saan küll neid kahtlusi hajutada. Esiteks on tegemist ettevõtmisega, millesse on kaasatud rahvusvaheline kontsern, ja meie ei ole üksi seal ettevõttes partnerid. Teiseks on meil Eestis pikemaid tuuleenergeetikakogemusi. Me teame, millest räägime. Ja kolmandaks sõlmitakse kõigiga hoonestusõiguslepingud, kus seatakse sellele hoonestusõigusele reaalkoormatis perioodilise makse teostamise tagamiseks omanikule.

Ehk kui me tõepoolest paneme tuuliku üles ega maksaks maaomanikule, siis piltlikult öeldes see tuulik läheks maaomanikule üle, ja see on väga suur rahaline väärtus.

Kas teil on kavas kogu tuulikupark ise püsti panna ja seda hallata või pigem neid õigusi edasi müüa?

Seal peab olema üks operaator ja Eurowind OÜ saab selleks. See tähendab, et Eurowind paneb ise need tuulikud püsti, mitte ei müü tuuliku püstipanemise õigust.

On üks liitumispunkt ja ainult see, kellele kuulub see liitumispunkt, tohib elektrituru seaduse järgi toota taastuvat energiat. Seega on tuulikute püstitamise õiguse müük välistatud.

Osa maaomanikke arvab, et pakutud tasu on liiga väike.

Kõnealusel juhul me küll ei nõustu sellega, sellepärast et tuuleenergeetika vajab subsideerimist ja selle tasuvuse nivoo on väga madal ja pikaajaline. Summad on küll päris suured, aga need on kõik seotud investeeringumahtudega. Ega seal eriti palju ise midagi teha saa. Nii palju kui tuult on, on võimalik tulu prognoosida. Kui ots otsaga kokku ei tule, pole võimalik taastuvenergiat toota.

Oleme teinud kõigile võrdsed pakkumised, me räägime kümneid aastaid kestvast tulust.

Üks kartusi on, et tuulikute rajamine seab kinnistule pikaks ajaks kitsendused, mis segavad elamuehitust.

Tuulik ehitamist iseenesest ei sega, kuid seal on vaja arvestada teatud kaugusega tuulikust müra tõttu. Hoonestusõigus annab võimaluse püstitada sellele maale tuulik, mille torni läbimõõt on 4,2 meetrit. Ümberringi jääb põllu- või heinamaa kasutusse, aedu ei tule.

Kas teil on kavas üldplaneeringu kehtestamise järel kohe tuulikute rajamise töödega alustada?

Jah. Me juba praegu sõlmime selles usus eellepinguid tuulikute tarnijatega.

Tuulikupargiga tuleb valda investeering, mis annab pidevalt tööd umbes kümnele inimesele. Loodame palgata kohalikke, et hooldusmeeskond oleks kohapeal. Juurdepääsuteede, kommunikatsioonide ehitamise ajal annab see tööd kohalikule ehitussektorile. (PP)