Juhan Valtin: mida teha voolukatkestuste vähendamiseks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tallinna tehnikaülikooli energeetikateaduskonna kõrgepingetehnika professor Juhan Valtin.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Tallinna tehnikaülikooli energeetikateaduskonna kõrgepingetehnika professori Juhan Valtini sõnade järgi aitaks voolukatkestusi ennetada investeeringute tegemine ja käidutingimuste parem korraldamine.

Kas on peale ilmastiku ka muid, tehnilisi põhjusi, miks on voolukatkestused seekord just Pärnus, Saare-, Tartu-, Viljandi- ja Valgamaal?

Enamik põhjuseid on ilmastikust, tormist. Kõige suuremaks põhjuseks on langevad ja lendavad puud, mis kukuvad liinidele. Osa on selliseid rikkeid, kus vanad liinid annavad järele. Võib-olla mõned mastid kukuvad ümber, võib-olla vanad poolkatkised juhtmed katkevad jne.

Kuidas ennetada voolukatkestusi liinidel?

Kaks suunda: investeeringute tegemine ja käidutingimuste parem korraldamine.

Ilmastikutingimused – teha võrk ilmastikukindlamaks, mis tähendab seda, et kasutada maakaableid ja õhukaableid.

Investeeringud õhukaablitesse on odavamad kui investeeringud maakaablitesse. Eestis on liine palju, üle 60 000 kilomeetri ja nad asuvad suures osa metsas. Samuti on Eesti suures osa hajaasustusega, inimesed ei ela kompaktselt koos. Seega liine on palju ja nad on pikad. Samuti on valdav osa elektriliinidest n-ö tundlikud liinid ehk paljasjuhtmetega liinid. Tallinnas ja Tallinna lähedal neid enam ei näe, aga mida kaugemale Tallinnast, seda rohkem neid on.

Maa-alused kaablid on tormi korral töökindlad. Samas, maakaabel pole nähtav ja kopaga kaevates võib selle katki teha. Kui aga maakaabel on paigaldatud maantee äärde, on asukohad paremini teada ja õnnetusi juhtub vähem ning juurdepääs remontimiseks on lihtsam ja kiirem.

Õhukaabel on isoleeritud, st kaetud plastmassiga, siis on see töökindlam. Kui puu langeb paljasjuhtme peale, tekib lühis, kaetud juhtmega seda ei juhtu.

Eks maakaableid pannakse pidevalt juurde, kuid see on kallis.

Investeeringuid on mõistlik teha teatud kohtades, hinnata tuleb ühiskondlikku kahju, mida katkestus põhjustab. Seega investeeringuid tuleb eelkõige teha nendes piirkondades, kus ühiskondlik kahju on kõige suurem, näiteks haiglad. Paljudel tarbijatel peaksid olema oma elektrigeneraatorid.

Ka käiduga saab ennetada katkestusi. Korralikult hooldatud liinide trassid tagavad pidevama elektrivarustuse.

Millega peavad inimesed arvestama voolukatkestuste ajal?

Ei tohi puudutada paljasjuhtmeid, eriti oluline on seda öelda lastele. Teiseks tuleb teatada energiaettevõttele voolukatkestustest. Kolmandaks on oluline energiavarustuse riskide hajutamine: ära mine üle ainult elektriküttele, tormihoiatuse saamisel tuleks akud täis laadida, auto kütusepaak peaks samuti täis olema, varuda küünlaid, tikke ja vett. Oluline on hoida kontakti oma naabritega: kas kõik on korras, kas neil on abi vaja.

Tagasi üles