Aktused – kellele ja miks?

, õpilane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooli paroodiavõistlusel esinenud Sandra ehk Reti 3.s klassist tõi saali harda aktusemeeleolu.
Kooli paroodiavõistlusel esinenud Sandra ehk Reti 3.s klassist tõi saali harda aktusemeeleolu. Foto: Marika Hoolma

Selle aasta alguses jõudis meediasse skandaalne lugu ühest Pärnu gümnaasiumist, mille õpilased ei osalenud vabariigi aastapäeva aktusel ning said karistuseks direktori käskkirja. Noored pöördusid abi otsimiseks Õhtulehe poole, sest leidsid, et vabariigi aastapäeva aktus ei tohiks olla kohustuslik.

Vabariigile ja koolile olulisi sündmusi on ikka tähistatud pidulike aktustega. Sageli tuuakse saali Eesti Vabariigi lipp ja meie kooli lipp, direktor peab kõne ning tihti esineb oma koolist keegi klaveripala või siis luuletusega. “ga milleks raisata aega ja mitte vaheajale vastu minna?” küsivad tihtipeale noored, kes veerandi lõpus kohe koolist minema tahavad joosta. Nende jaoks on see kõik nii “mõttetu” ja ebavajalik. Jah, tõesti – miks on aktusi vaja?

Minu arvates on aktused ikkagi vajalikud. See on nagu kokkuvõte teatud ajaperioodile ja aeg, mil kõikide klasside õpilased saavad ühes ruumis kokku. Selle väikese aja jooksul saame sageli targemaks ka ajaloolistel teemadel, aktusel kuulavad õpilased direktori sõnavõttu muudel tähtsatel ja ka meid endid puudutavatel teemadel. Mainimata ei saa jätta seda, et aktustel peavad meie kooli lapsed alati olema riietatud pidulikult. See õpetab tänapäeva noori olema vähegi rohkem kombekad ja distsiplineeritud.

Tean, et minu arvamus ei meeldi nii mõnelegi õpilasele. “Milleks need tüütult pikad ja igavad kõned?” küsivad nad. “Aktused ei anna meile mitte midagi juurde, targemaks saame ikka tundides,” püüavad nad oma seisukohti kaitsta. “Juurde, targemaks saame ikka tundides,” püüavad nad oma seisukohti kaitsta.

Pidulikke kokkusaamisi on siiski tarvis, seda eri vanuses õpilaste kohtumiseks ja ühendamiseks, direktori arvamuse kuulamiseks ning kombekama käitumise treenimiseks. Aktusele minnes on noortel võimalus näidata, kui väga nad oma riigist hoolivad.

Meie kooli õpilaste arvamusi:

“Mulle meenub üks talvel peetud aktus. Ei mäleta, miks see toimus, kuid oli teine tund ja väljas alles pime. Võimlas olid süüdatud küünlad ja see tekitas nii mõnusa meeleolu. Arvan, et aktusi on vaja selleks, et pühasid ära ei unustataks. Need peaks olema ikka kohustuslikud, siis tulevad kohale kõik.” Teet

“See on nagu austus riigi vastu, vähemalt korra aastas peaks riigi hümni laulma. Kui tahad olla täisväärtuslik Eesti kodanik, siis pead ka aktusele minema.” Mait

“Neid poleks üldse vaja. Keda need huvitavad? Tahaks selle asemel puhata ja koju minna. Aktused pole ju nagu tunnid, kus õpid.” Liisa

“Arvan, et aktused on vajalikud. Nii hoiab meie kool traditsioone.” Mailis
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles