/nginx/o/2009/12/30/289760t1h875d.jpg)
AS Pärnu Vesi sai keskkonnainvesteeringute keskuselt loa kasutada Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendeid Pärnu kesklinna linnaosa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise teise etapi läbiviimiseks.
AS Pärnu Vee veemajandusprojekt laieneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti piirkonda jäävad kesklinna alad, mille veevarustuse ja kanaliseerimise probleemid jäid ehitusjärgus oleva veemajandusprojekti raames lahendamata.
Teises etapis ehitatakse välja ühisveevärk ja kanalisatsioon Riia maantee, Metsa, Raja ja Papiniidu tänava vahelises kvartalis, kus see seni puudus. Samuti on projektiga haaratud Suur-Jõekalda piirkond.
Laiendatud projekti piirkonnas kindlustatakse kvaliteetne ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenus projekti lõppedes 5000 elanikule. Investeerimisprogrammi järgi avaneb ühisveevärgiga liitumise võimalus 950 inimesele ja ühiskanalisatsiooniga 1050 inimesele.
Ehitamisele või rekonstrueerimisele kuulub 52 kilomeetrit torustikke, mille hulgas on 19,7 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikke, 16,5 kilomeetrit joogiveetorustikke ja 15,7 kilomeetrit sademeveetorustikke. Ehitatakse kolm reoveepumplat ja rekonstrueeritakse Mere pumbamaja.
Täiendava projekti eeldatav kogumaksumus on 239,32 miljonit krooni. Euroopa Liidu toetus on 139,90 miljonit krooni.
AS Pärnu Vesi teeb omavahenditest aastatel 2010-2013 kulutusi 59,54 miljoni krooni ulatuses, samuti tasub abikõlbmatu käibemaksu 39,88 miljonit krooni.
Koos ehitusjärgus oleva Kesklinna, Rääma ja Ülejõe projektiga moodustab AS Pärnu Vee veemajandusprojekti kogumaksumus 409,67 miljonit krooni. Kokku on võimalik saada projekti toetusena Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondilt 235,95 miljonit krooni, millele lisatakse ettevõtte omafinantseeringuna 105,44 miljonit ning tasutakse kogu projekti kuludelt käibemaks 68,28 miljonit krooni.
Projekti ettevalmistamise käigus läbiviidud teostatavuse uuringu kohaselt on projektipiirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide toimimise tagamiseks kõige otstarbekam renoveerida kriitilises seisus olevad torustikud ja kaevud, tõsta veevõrgu töökindlust ja ehitada vastavalt Pärnu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale lahkvoolne kanalisatsioon.
Keskkonnamõjude eelhinnangu aruande järgi paraneb Pärnu jõe ja lahe kui Natura-alade keskkonna seisund, kuna ühiskanalisatsiooni laiendamisega ei ole enam vajadust kasutada reovee kogumis- ja imbkaeve ning seega väheneb pinnasesse ja vette juhitav reostuskoormus. Likvideeritakse reovee väljavoolud lahtistesse veekogudesse.
Positiivne mõju regionaalarengule on Mõrra reoveepuhasti hüdraulilise koormuse vähendamine, mis võimaldab suunata puhastile täiendavalt Pärnu linna lähiümbruse valdade tiheasustuspiirkondade reovee.
AS Pärnu Vesi kuulutab lähipäevil välja projekteerimishanke, ehitushankeni jõutakse 2011. aasta kevadel. Ehitustöödega on plaanis alustada 2011. aasta sügisel ning need kestavad üle kahe aasta ehk 2013. aasta lõpuni.