R, 27.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kõnnu küla elanikke ärritab reisirongi peatuseta jäämine

Silvia Paluoja
, reporter
Kõnnu küla elanikke ärritab reisirongi peatuseta jäämine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kõnnu raudteejaama hoone ees sammaldub perroon ja nurgapealse vahtra tüvele rõhknaeltega kinnitatud kiletatud kollasel paberilehel teatab Edelaraudtee, et 30. maist reisirongid siin ei peatu.
Kõnnu raudteejaama hoone ees sammaldub perroon ja nurgapealse vahtra tüvele rõhknaeltega kinnitatud kiletatud kollasel paberilehel teatab Edelaraudtee, et 30. maist reisirongid siin ei peatu. Foto: Urmas Luik

Pärnumaa põhjapoolseim küla, 76 püsielanikuga Kõnnu jäi reisirongipeatuseta, rahulolematust sellise otsuse vastu väljendasid kohalikud kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Edelaraudtee juhtidele ja maavanemale.

Pärnumaa põhjapoolseim küla, 76 püsielanikuga Kõnnu jäi reisirongipeatuseta, rahulolematust sellise otsuse vastu väljendasid kohalikud kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Edelaraudtee juhtidele ja maavanemale.

Kirjal on 56 allkirja ja enim ärritab kõnnulasi see, et peatuse kaotamise üle ei pidanud keegi nendega nõu. Ühel päeval olid nad silmitsi tõsiasjaga, et ministeeriumi korraldusel Tallinna-Pärnu reisirong nende külas enam ei peatu.

"Mis see muud on kui maarahva väljasuretamise poliitika," nendib raudteejaamale lähima, Kotka talu peremees Jaan Vahtre murelikult. "Küla jaoks on rong oluline, sellega sai hommikul kaheksast Tallinna või üheksast Pärnu, iga päev üks kindel liiklusvahend. Ja lastel oli hea tulla, neil, kes linnas koolis käivad. Meilt on ju bussipeatusesse viis kilomeetrit, rongijaama aga paarsada meetrit."

Vahtre on üks neist, kes külakoosolekul koostatud pöördumisele alla kirjutas. Kõnnu elanikud ei lepi sellega, et riigilt aastas 180 miljonit krooni toetust saava AS Edelaraudtee rong Kõnnus 30. maist ei peatu, ja arvavad valeks väidet, nagu kasutaks peatust aastas vaid poolsada sõitjat. Kohalike arvutuste järgi on rongikasutajaid kuus korda rohkem ja nad peavad mõistusevastaseks, et uue perrooni ehitamine maksab 1,6 miljonit krooni. Näiteks Eidapere jaama tehtud 30 meetri pikkune puidust ooteplatvorm maksis kõige rohkem paarkümmend tuhat krooni.

Aga just sinna, vetruva samblavaibaga kaetud Kõnnu perrooni alla, ongi koer maetud.

"Augustis 2010 lõpeb Kõnnu raudteepeatuse kasutusluba ja tehnilise järelevalveameti ettekirjutuse alusel tuleb see peatus kas täielikult renoveerida või likvideerida," selgitab olukorda oma mätta otsast Ain Tatter, kes on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja.

"Selleks, et augustis oleks uus platvorm välja ehitatud, peaks projekt juba valmis olema ja ehitustööd käima," jätkab Tatter. "Ministeerium ja Edelaraudtee kaalusid uue peatuse ehitamise otstarbekust ja leidsid, et see ei ole mõistlik maksumaksja raha kulutamine."

Nii lõpetatigi juunist Kõnnu rongipeatuse kasutamine, sest raudtee liiklusgraafikud kehtestatakse mai viimasest pühapäevast järgneva aasta sama päevani. Graafikute kehtestamine ja muutmine omakorda on seotud Edelaraudtee ja Eesti Raudtee infrastruktuuride sõidugraafikutega.

Pealinnas kasutada arvandmete järgi oli 2008. aastal 200 ja 2009. aastal 196 sellist päeva, kui Kõnnu peatust ei kasutatud ainsalgi korral, kuigi päevas kihutas sealtkaudu neli reisirongi.

"See, et riik doteerib reisijatevedu, jääb ka ilma Kõnnu peatuseta niisamuti: doteeritakse rongikilomeetri pealt. Kõnnu reisijad lisaksid oma panuse piletirahana, mis ei ole 10kroonine ühe jaama vaheline pilet, vaid Tallinna, Pärnu või Lelle-Viljandi pilet," märgivad külakoosolekul osalenud. Ja paluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil veel kord kaaluda peatuse allesjätmist kas või nädalalõputi ehk reedeõhtuti, laupäeviti, pühapäeviti ja esmaspäevahommikuti.

Samasugust vastastikuse järeleandmisega saavutatavat kokkulepet näeb esialgu ka Vändra vallavanem Peeter Reimann.

Märksõnad
Tagasi üles