Pettur küsib Pärnu Postimehe nimel raha

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

End Pärnu Postimehe toimetajaks valetanud kelm üritas telefonitsi välja petta sadu eurosid, väites, et raha läheb vähekindlustatud perede toetuseks.

Summad, mida küsiti, ulatusid teisipäeval kõne saanud AS Sauga Varahalduse juhataja Andrei Ennoki andmetel 190 eurost pealt 300 euroni. “Helistaja kõnemaneer oli kuidagi uimane ja aeglane, aga samal ajal konkreetne, et raha tuleks maksta kohe, mitte hiljem,” mäletab Ennok.

Kui Ennok seepeale teatas, et tal ei ole volitust üksi ettevõtte arvelt selliseid summasid välja käia ja ta peab seda kõigepealt nõukoguga arutama, olevat kõne väga kiiresti lõpetatud, ilma et helistaja oleks avaldanud oma nime või kontonumbrit, kuhu raha saata.

“Huvitavaid asju tuleb mulle nädalas korra vähemalt, Nigeeriast, USAst, Inglismaalt ja Hiinast,” on Ennok ennegi rahanõuetega kokku puutunud. Need on enamasti saadetud e-kirjaga ja ta ei ole neile suuremat tähelepanu pööranud. Et seekord kasutati telefoni, jäi Ennokile väike kahtlus: mine tea, äkki tõesti kogub Pärnu Postimees raha.

Nii see ei ole. “Me ei ole teinud ega kunagi kavandanudki sellist kampaaniat, nii et meie sellega kindlasti seotud ei ole,” puudub Pärnu Postimehel lehe peatoimetaja Peeter Raidla kinnitusel kõnealuse kogumisaktsiooniga seos.

Veelgi enam, et tegemist on identiteedi vargusega, ja seda kuritegelikul eesmärgil, ei välista Raidla, et oma õiguste kaitseks pöördutakse politsei poole. “Kui leiab tõestamist, et keegi nõnda tegutseb, mõtleme kindlasti selle peale,” sõnas ta.

Veel pole keegi politseid Lääne prefektuuri pressiesindaja Kristi Kaisi andmetel niisugusest petuskeemist teavitanud. Et see aga ei pruugi olla ega jääda petturi ainsaks katseks heausklikelt firmadelt raha välja petta, manitses Kais inimesi ettevaatusele. “Helistajalt tuleks küsida tema kontaktandmed, näiteks nime, telefoninumbrit, meiliaadressi. Kui võimalik, võiks küsida ka arveldusarve numbrit. Kui sellistest asjadest keeldutakse, on see juba märk, et midagi on valesti,” jagas Kais näpunäiteid.

Kaisi ütlust mööda ei tohiks hakata raha kuhugi arvele kandma või, veel hullem, sularahas üle andma, enne kui pole selge, kas tegemist on õige asjaga. “Sellised petturid on enamasti hästi kavalad ja võib öelda isegi taskupsühholoogid, kes oskavad väga hästi rõhuda emotsioonidele,” hoiatas Kais.

Mõistagi on kuriteokahtluse korral soovitatav võtta ühendust politseiga.

Tagasi üles