Kihnu rahvamaja põleng toob palju segadust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rahvamaja tulekahju sai päästjate hinnangul alguse autopõlengust.
Rahvamaja tulekahju sai päästjate hinnangul alguse autopõlengust. Foto: Lääne päästekeskus

Eile varahommikul süttis Kihnus seni teadmata põhjusel kaks sõiduautot, misjärel võttis tuld kohaliku rahvamaja sein, mille juures autod seisid. Rahvamajas ööbinud inimesed põlengus viga ei saanud.

Kell 4.24 helistati Kihnust häirekeskusele, et Linakülas töötab rahvamaja tulekahjusignalisatsioon ja näha on musta suitsu.

Maja oli kindlustatud

Põlengule reageerisid kiiresti saare kohaliku komando päästjad. Kohapeal selgus, et rahvamaja kõrval põles kaks sõiduautot ja tuld oli võtnud ka hoone nurk ning vaheseina mööda oli tuli levinud katuseni.

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremetsa teatel said rahvamajas olnud inimesed ise hoonest välja ja üritasid enne päästjate saabumist põlengut kustutada tulekustutitega.

Sõiduautod hävisid tules täielikult, kuid rahvamaja tule levikule saadi piir peale ja tulekollete kustutamiseks avati hoone konstruktsioone.

Päästjate hinnangul sai tule-, vee- ja tahmakahjustusi umbes veerand hoonest. Majas sees sai üks ülemise korruse ruum suitsukahjustusi ja saal veekahjustusi, kuid tulekahju sees levinud polnud. Väljast hävis kokku umbes 150 ruutmeetrit seina ja katust.

Ennelõunal saarele jõudnud Lääne päästekeskuse menetlejad tuvastasid, et rahvamaja süttis tõepoolest autopõlengust. Millest sai aga alguse autopõleng, selle kohta neil eile lõuna paiku veel vastust pakkuda polnud.

Kihnu vallavanema Ingvar Saare sõnade kohaselt oli vallale kuuluv rahvamajahoone ja selle sisustus kindlustatud. Kahju suurust ta eile veel öelda ei osanud ja selle selgitamine võtab aega.

Hävis pillikomplekt

Kihnu rahvamaja juhataja Veera Lease jutu järgi ööbisid põlengu ajal hoones kultuuritöötajad, kes pidasid saarel seminari, samuti üks noor pere, kellel on seal korter. Põlengu järel said rahvamajas olnud inimesed ulualust kõrval asuvas Kihnu muuseumis. Arstiabi keegi ei vajanud.

Lease teatel alustatakse kõigepealt koristusega ja seejärel on näha, mis täpsemalt taastamist vajab.

Põleng toob palju segadust kohalike kultuuriürituste korraldamisel. „Pühapäevase emadepäevakontserdi viisime üle koolimajja,“ rääkis Leas. Peagi on mandrilt tulemas Kihnu esinema teatritrupp, kuid kus ja kuidas nende etendust korraldada, seda Leas praegu veel öelda ei osanud.

Rahvamaja põlengus sai tugevalt kahjustada äsja muretsetud uus pillikomplekt. „Neist enam ilmselt asja ei saa,“ oli Leas kurb.

Kihnu vallavanem oli tänulik kohaliku päästekomando operatiivse reageerimise üle, mis hoidis ära hullema.

Kihnus tegeleb päästetöödega riiklik komando, kus on tööl komandopealik ja kuus päästjat. Nende kasutada on üks päästetööde põhiauto ja üks paakauto. Saare päästjad on graafiku alusel koduses valves ja reageerivad vastavalt vajadusele.

Kihnlastel on rahvamaja põlenguga väga kurb kogemus 15 aasta tagusest ajast, kui 1999. aasta septembris süttis teadmata põhjusel põlema 1959. aastal ehitatud rahvamaja, mis põles toona maani maha.

Praegune rahvamaja valmis 2001. aasta augustis.

Märksõnad

Tagasi üles