Kui veel märtsis ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Pärnu Postimehele, et ministeerium kaalub Sindi paisu AS Rajult ostmist, teatas keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv nüüd paisu sundvõõrandamisest.
Riik kavandab Sindi paisu sundvõõrandamist
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
6. juuli 2010, 10:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Et AS Raju ei ole nõustunud keskkonnaministeeriumi tellitud eksperthinnangus toodud turuväärtusele vastava hinnaga, on ministeerium alustanud sundvõõrandamise planeerimist,” sõnas Talijärv.
AS Raju üks omanikke Heiki Laiverik ütles, et temale pole keskkonnaministeerium veel sundvõõrandamise kavandamisest teatanud, kuid kinnitas, et nad pole tõepoolest riigiga Sindi paisu hinna suhtes kokkuleppele jõudnud.
“Oleme valmis paisu maha müüma, kuid ainult õiglase hinna eest,” rääkis Laiverik ega jätnud veel kord rõhutamata, et AS Rajul on aastaid valmis Sindi hüdroelektrijaama projekt, mis lahendaks jõe paremkaldal uue, toimiva kalatrepi ehituse, kuid keskkonnaministeerium pole projekti heaks kiitnud.
“Hüdroelektrijaama ehitus läheks maksma 45-50 miljonit krooni, ehitus kestaks aasta kuni poolteist, elektrit hakkaks see tootma keskmiselt 7-8 miljonit kilovatt-tundi, mis säästaks 8000 tonni süsinikdioksiidi õhku paikamise,” kirjeldas Laiverik.
Kalade kaitseks
Keskkonnaministeeriumile on hüdroelektrijaamast tähtsam kalavarude suurendamine Pärnu jões, sest just mittetoimivas kalatrepis ongi Sindi paisu kõige põletavam probleem. See ei lase kudemisrännakul kalu ülesvett juba 1974. aastast, kui Sindi vabriku uus betoonist pais koos kalatrepiga Pärnu jõel ehitajatelt üle võeti.
Eraomandisse sattus pais Sindi vabriku erastamisega kui vabriku juurde kuuluv vara. Pais vabrikust 2001. aastal lahku müümisest saadik räägitakse sinna hüdroelektrijaama ehitamisest.
Keskkonnaministeeriumi hinnangu järgi ei muudaks hüdrojaama ehitus kalade jaoks olusid tammil paremaks.
“Välja on kujunenud olukord, kus AS Raju pakutud lahendus Sindi paisul ei taga keskkonnamõjude hindamise järeldustest tulenevalt piisavalt siirde- ja poolsiirdekalade üles- ega allavoolu rännet ning pigem kahjustab kaitsealuste kalaliikide seisundit,” sõnas Talijärv.
Valitsus andis 18. mail 2007. aastal välja määruse, mille põhjal on Pärnu jõgi suudmest kuni Vodja jõe suubumiskohani Natura 2000 loodusala. Sealjuures on Pärnu jõe hoiueesmärk Euroopa Nõukogu vastava direktiivi kohaselt hingu, võldase, jõesilmu, lõhe ja paksukojalise jõekarbi elupaikade kaitse.
Eestil on kohustus taastada sellel kaitsealal kaitsealuste liikide ja elupaikade soodne seisund või parandada seda, milleks Euroopa Nõukogu pakub rahalist tuge.
Sama nõue on kehtestatud Eesti looduskaitseseaduses, nagu ka kaladele soodsa elupaiga kirjeldus.
“Käesoleval ajal võib kindlalt väita, et Pärnu jõe hoiualal kaitstavate liikide, eeskätt lõhe ja jõesilmu elupaiga seisund ei vasta soodsale seisundile,” rõhutas Talijärv.
Pais madalamaks
Sundvõõrandamine võib võtta aega mitu aastat. Niipalju aega Euroopa Liidu raamdirektiivid ei anna, sest 2004. aastast, kui Pärnu jõgi võeti Euroopa lõhejõgede nimekirja, anti aega 2013. aastani, et kalade pääs Pärnu jões ülesvoolu asuvatele kudemisaladele avada. See nõue kehtib peale Sindi paisu Kurgja, Jändja ja Türi-Särevere paisul.
Sindis on riigil kavas pais pärast eraomandist võõrandamist madalamaks lõhkuda ja luua kunstlik kärestik, millest kalad suudavad raskusteta ülesvoolu kudemispaikadesse ujuda.
“Sealjuures luuakse kärestik selliselt, et paisjärv säilib,” lubas ministeeriumi asekantsler.
Uuringud näitavad, et Sindi paisust allavett on siirde- ja poolsiirdekalu jões tublisti rohkem kui paisust kõrgematel aladel, kuhu paljud isendid kudema ei pääse, sest ei suuda sealsest kalatrepist üles ujuda. Nii on see olnud üle kolmekümne aasta.